See artikkel vajab toimetamist. |
Holistiline veterinaarmeditsiin on veterinaarmeditsiini alaliik, kus loomade ravimisel kasutatakse alternatiivmeditsiinilisi võtteid.
Holistilised loomaravitsejad rõhuvad empaatiale ja minimaalsele invasiivsusele. Alternatiivsed ravid, mida holistiline loomaravitseja võib pakkuda, on järgmised: akupunktuur, ravimtaimede meditsiin, homöopaatia, rahvameditsiin, massaažiteraapia ja kiropraktika. Tõendid erinevate holistiliste veterinaarmeditsiini ravide efektiivsuse kohta on varieeruvad.[1]
Paljud loomaravitsejad kasutavad erinevaid termineid, kirjeldamaks sõna "holistiline" tähendust. Sünonüümidena kasutatakse koos sõnaga "veterinaarmeditsiin" ka epiteete "alternatiivne", "täiendav" ja "integreeriv". Holistiline veterinaar on loomaravitseja, kes oma töös kasutab nii traditsioonilisi kui ka alternatiivseid ravivõimalusi. Holistiline loomaravitseja huvitub lisaks haigusloole ka geneetikast, toitumisest, keskkonnast, peresuhetest, stressitasemest ja muudest teguritest.
Ameerika Holistiline Veterinaarmeditsiini Ühing (AHVMA) ütleb, et holistiline meditsiin on humaanne. Holistilises meditsiinis edendatavad tehnikad on minimaalselt invasiivsed ja rõhuvad patsiendi heaolule, elustiilile ja stressi maandamisele. Holistiline mõtteviis keskendub armastusele, empaatiale ja austusele.[2] Patsiendi tundlikkuse korral vähendatakse vereanalüüside, röntgeni ja sarnaste diagnostiliste tehnikate kasutamist ravi määramisel.[1] Peaaegu kõiki inimeste alternatiivmeditsiini ja -teraapia vorme kasutatakse ka holistilises veterinaarmeditsiinis.[1]
Akupunktuuri kasutatakse loomadel tavaliselt mittenakkava põletiku, halvatuse või valu ravimiseks. Väikeloomadel on akupunktuuri kasutatud, et ravida liigesepõletikku, puusaliigese düsplaasiat, kasside astmat, kõhulahtisust ja teatud sigimisprobleeme. Suurloomade puhul on akupunktuuri kasutatud allergilise dermatiidi, näonärvide paralüüsi, hingamisprobleemide, akuutse kõhuvalu ja sigimisprobleeme ravimiseks.[4] Akupunktuur on kasutusel ka loomade võidujooksudel ja näitustel.[3]
Rahvusvaheliselt esindab ja toetab homöopaatiat veterinaarmeditsiinis Rahvusvaheline Veterinaarhomöopaatide Ühing (IAVH). Homöopaatia kasutamist veterinaarmeditsiinis peetakse vastuoluliseks, sest vähesed olemasolevad uuringud ei vasta kõrgele teaduslikule standardile, et kinnitada homöopaatilise ravi tõhusust. Uuringud on näidanud, et loomadele platseebo andmine võib suurendada loomaomanike usku ravi efektiivsusesse, kui tegelikult mõju puudub.
Veterinaarset kiropraktikat tuntakse ka kui manuaalteraapiat.[4] Suurloomadel kiropraktilise ravi kasutamine ulatub XX sajandi algusse.[5] Seda ravimismeetodit kasutavad kiropraktikud enamasti hobustel, võidujooksudel osalevatel inglise hurtadel ja muudel lemmikloomadel.[6] Kiropraktikaga kaasneb teatud risk, sest isegi oskuslik tegevus võib kaasa tuua vigastusi.[7][8]
Enne ravi alustamist kontrollib kiropraktik looma kõnnakut, kehahoiakut ning selgroolülide ja jäsemete asetust. Kiropraktik võib anda ka neuroloogilisi hinnanguid. Lisaks selgroo manipulatsioonile võidakse teha korrigeerivaid protseduure ka jäsemete liigestele ja kraniaalsetele õmblustele.[9]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)