Hrim-2

2016. aastal eksponeeritud raketi Grom (Hrim) makett
Tüüp taktikaline ballistiline rakett
Päritoluriik Ukraina
Teenistusajalugu
Teenistuses pole teatatud
Kasutajad Ukraina maaväed
Tootmise ajalugu
Tootja KB Pivdenne, YuMZ Pivdenmaš, PMZ pavlovo, hartron Lorta
Tehnilised andmed
Kaal 500 kg

Hrіm-2, Grom või OTRK Sapsan[1] (ukraina keeles ОТРК "Сапсан") ka operatiiv-taktikaline raketisüsteem Hrim (ukraina keeles Оперативно-тактичний ракетний комплекс «Грім») on Ukraina lühimaa ballistiliste rakettide süsteem, mida arendavad KB Pivdenne ja PA Pivdenmaš ning mis on loodud kombineerima taktikalise raketisüsteemi ja mitmikraketiheitja omadusi. Ukraina enda tarbeks mõeldud raketi Sapsani algversiooni lennuulatus pidi olema 500 kilomeetrit.[2] Hilisema, ekspordiks välja töötatud versiooni Hrim-2 laskeulatus on piiratud 280 kilomeetriga, et see jääks rakettide ja raketitehnoloogia levikut piirava raketitehnoloogia juhtimisrežiimi kehtestatud 300 kilomeetri piiridesse.[3]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

2006. aastal tunnistas Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu vajadust raketisüsteemi järele, mis oleks parem kui Ukraina vananev Nõukogude Totška-U, mille maksimaalne lennuulatus on 120 km ning mida saaksid remontida ja uuendada vaid Venemaa ettevõtted. KB Pivdenne sai ülesandeks välja töötada uus rakett nimega "Sapsan". Kaitseministeerium ja Pivdenne leppisid operatiivnõuetes kokku 2007. aasta septembris. Projekti rahastamine peatati aastatel 2009–2010 pärast ülemaailmset finantskriisi aastatel 2007–2008, seejärel jätkati 2011. aasta novembris, kuigi väikese summaga, enne lõpetamist aastal 2013.[4]

2011. aastal hakkasid relvamüüjad pakkuma välismaistele klientidele uut raketisüsteemi nimega "Hrim" ja kahe aasta pärast sõlmis üks mitteavaldatud riik Pivdennega lepingu Hrim-2 väljatöötamiseks. 2014. aastal, pärast Vene-Ukraina sõja algust, tegi Pivdenne ettepaneku Sapsani projekti taaskäivitamiseks, kasutades oma kogemusi Hrim-2 arendamisel, eesmärgiga saada Sapsan 2018. aastaks hindamiseks valmis. Valitsus nõustus.[4]

Hrim-2 kallal töötamisest teatati 2014. aastal Kiievis toimunud näitusel "Relvad ja julgeolek". 2016. aastal teatati, et Saudi Araabia eraldas teadus- ja arendustegevuseks 40 miljonit USA dollarit.[5][6] 2017. aasta mais ilmus foto Hrim-2 transporteri püstitusseadme šassiist; iga sõiduk võis kanda ja välja lasta kaks raketti.[7] 2019. aasta aprillis teatati, et on toodetud kaks Hrim-2 prototüüpi, millest üht katsetab Saudi Araabia ja teist Ukraina relvajõud. Saudi Araabia pidi testima oma testartiklit hiljem 2019. aastal, süsteemi plaaniti kasutusele võtta 2022. aastal.[8] [9] Ukraina valitsuse rahastamise puudumise tõttu külmutati projekt 2019. aastal testimisfaasis. 2020. aasta oktoobris teatati, et Ukraina prototüübi testimise lõpuleviimiseks on vaja 300 miljonit USA dollarit.[10] 2021. aasta veebruaris otsustas valitsus sõlmida lepingu, et rahastada katsepatarei tootmist, mis koosneb kahest transporteri püstitusseadmest, kahest laadimismasinast ja kahest juhtimisseadmest (üks patarei komandörile ja teine jaoülemale).[11] 2021. aasta aprilliks ei olnud leping veel allkirjastatud, kuid kaitseministeerium lootis seda teha 2–3 kuu jooksul.[12]

Plahvatused Sakõ lennubaasis Novofedorivkas

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa okupeeritud Krimmis Novofedorivkas, rindejoonest 220 km kaugusel asuvas Sakõ lennubaasis toimus 9. augustil 2022 mitu suurt plahvatust. Põhjus oli ebaselge, kuid mitmed meediaväljaanded arutasid võimalust, et tegemist oli Hrim-2-ga.[13]

Tegevusajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Vene-Ukraina sõda

[muuda | muuda lähteteksti]

6. mail 2023 teatasid Venemaa ametiisikud, et Venemaa õhutõrje tulistas Krimmi kohal edukalt alla kaks Ukraina ballistilist raketti "Grom-2". Ohvritest ega kahjudest ei teatatud.[14] TASS-i raport ei esitanud väite kohta mingeid tõendeid, kuid väidetavad foto- ja videomaterjalid postitasid Venemaa blogijad ja laadisid need hiljem üles Twitterisse.[15] Washingtonis asuv mõttekoda Sõjauuringute Instituut väitis, et väidetava rünnaku sihtmärki ei täpsustatud ja et Vene allikad võimendasid kaadreid suurel väljal asuvast kraatrist.[16] Ukraina ei ole seda juhtumit siiani käsitlenud.

Galerii

[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Trevithick, Joseph; Rogoway, Tyler (9. august 2022). "Does Ukraine have a stash of domestically developed ballistic missiles?". The Warzone. The Drive. Originaali arhiivikoopia seisuga 4. jaanuar 2023. Vaadatud 8. mail 2023.
  2. ↑ Mikhnenko, Anton (26. aprill 2019). "Ukraine expands its missile capabilities". The Ukrainian Weekly. Eurasia Daily Monitor. Originaali arhiivikoopia seisuga 29. november 2022. Vaadatud 29. novembril 2022.
  3. ↑ "Grom short-range ballistic missile (SRBM)". GlobalSecurity.org.
  4. ↑ 4,0 4,1 Zghurets, Serhiy (14. veebruar 2019). "A burst of "Thunder"". Defense Express. Vaadatud 28. novembril 2022.
  5. ↑ "Ukraine unveils new Grom-2 short-range ballistic missile". Army Recognition. 3. jaanuar 2018. Vaadatud 28. novembril 2022.
  6. ↑ "Ukraine unveils new Hrim-2 short-range ballistic missile (photos, video)". UNIAN. 3. jaanuar 2018.
  7. ↑ "Вражаючі фото вітчизняного ракетного комплексу "Грім-2"" [Impressive photos of the domestic missile complex "Hrim-2"]. Mil.in.ua (ukraina). Ukrainian Military Center. 2. jaanuar 2018. Vaadatud 28. novembril 2022.
  8. ↑ "Виготовлено дослідний зразок ОТРК для випробувань ЗСУ" [A pilot sample of OTRK was produced for testing by the Armed Forces]. Ukrainian Military Pages (ukraina). 22. aprill 2019. Vaadatud 28. novembril 2022.
  9. ↑ "Russia claims downing of Ukrainian Hrim missile, but does it exist? — BBC News Ukraine". Yahoo! News. 31. märts 2023. Vaadatud 7. mail 2023.
  10. ↑ "На завершення випробувань ОТРК потрібно 300 млн доларів" [300 million dollars are needed to complete the OTRK tests]. Mil.in.ua (ukraina). Ukrainian Military Center. 12. oktoober 2020. Vaadatud 1. detsembril 2022.
  11. ↑ "Міноборони цього року придбає дивізіон ОТРК «Сапсан»" [The Ministry of Defense will acquire the OTRK "Sapsan" battery this year]. Ukrainian Military Pages (ukraina). 19. veebruar 2021. Vaadatud 28. novembril 2022.
  12. ↑ "Олександр Миронюк: в 2021 році у війська буде поставлено понад 30 тисяч найменувань ОВТ" [Oleksandr Myronyuk: in 2021, more than 30,000 types of anti-terrorist weapons will be supplied to the military]. Defense Express. 16. aprill 2021. Vaadatud 29. novembril 2022.
  13. ↑ "Explosion in Crimea: What weapons Ukraine might have used in the attack in Novofedorivka". www.tylaz.net. 10. august 2022. Originaali arhiivikoopia seisuga 13. august 2022. Vaadatud 11. augustil 2022.
  14. ↑ "Two ballistic missiles downed over Crimea, according to updated information – authorities". TASS. Vaadatud 6. mail 2023.
  15. ↑ "Tweet". Twitter (inglise). Vaadatud 7. mail 2023.
  16. ↑ "Russian Offensive Campaign Assessment, May 6, 2023". ISW. Vaadatud 7. mail 2023.