Huasteegi keel

Huasteegi keel (Wasteki, Téneki keel)
Kõneldakse Mehhiko
Piirkonnad San Luis Potosi, Tamaulipase ning Veracruzi osariik
Kokku kõnelejaid 150 000 (2005)[1]
Keelesugulus

hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani keeled

  • huasteegi keel
Keelekoodid
ISO 639-3 hus

Huasteegi keel kuulub maaja keelkonda. Keelt kõneldakse enamasti maapiirkondades San Luis Potosi osariigis Kesk-Mehhikos, Tamaulipase osariigis Mehhiko kirdeosas ja Veracruzi osariigis Mehhiko kaguosas. Need on küllatki mereäärsed alad, kuid San Luis Potosi osariik ulatub ka sisemaale[2]. Kõnelejate arv võib jääda umbes 131 000 inimese piirimaile (2000. aasta Mehhiko Riikliku Põlisrahvaste Keelte Instituudi (INALI) poolt korraldatud uuringu seisuga)[3]. Uuemate andmete järgi, võttes arvesse 2005. aasta rahvaküsitlust, on Mehhikos 150 000 huasteegi keele kõnelejat (umbes 90 000 San Luis Potosi osariigis ning umbes 50 000 Veracruzi osariigis)[2]. Huasteegi keel kasutab ladina kirjasüsteemi.

Täishäälikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Lühikeste vokaalide tabel

Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge i /i/ u /ü/
Keskkõrge e /e̞/ o /o̞/
Madal a /a/

Pikkade vokaalide tabel

Eesvokaal Keskvokaal Tagavokaal
Kõrge ii /ʲiː/ uu /ɯː/
Keskkõrge ee /eː/ oo /ɤː/
Madal aa /a:/

Kaashäälikud

[muuda | muuda lähteteksti]

Konsonantide tabel

Bilabiaal ehk huulhäälik Alveolaar ehk hambasombuhäälik Palataal ehk kõva suulaehäälik Velaar ehk pehme suulaehäälik Larüngaal ehk kõrihäälik
Nasaal m /m/ n /n/
Sulghäälik b /b/ ja p /p/ t /tʰ/ ja t' /t'/ k /kʰ/ ja k' /k'/ ' /ʔ/
Afrikaat p /ɸʰ/ ts /tsʰ/ ja ts' /ts'/ ch /tɕʰ/ ja ch' /tɕʼ/
Ahtushäälik s /s/ ja z /θ/ x /ʃ/ j /χ/
Poolvokaal w /ʋ/ l /l/ y /j/
Tremulant r /ɾ/
üks juun
kaks tsaab
kolm oox
neli tse'
viis bo'
kuus akak
seitse buk
kaheksa waxik
üheksa beleju
kümme laju [4]

Morfoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Huasteegi keeles esineb sõnamoodustises üldiselt vähe afikseid[5].

Nagu eesti keeleski, kasutatakse eitust järjekorras SNegVO, ehk eitus järgneb subjektile ja eelneb verbile[6]

Huasteegi keeles kasutatakse sõnajärge SVO (subjekt, verb, objekt).[7]

Huasteegi keel on osalt ka üpris polüseemiline keel. Näiteks "silm" ja "nägu" on huasteegi keeles mõlemad tähistatud sõnaga 'lé'[8]. Kuid sõnad "käsi" ja "käsivars" on vastavalt 'in c'ubac' ja 'in'ocōb'[9].

Keelenäide

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Patal an inik ani an uxum u wa'tsinal walkadh abal jununúl kin bats'uw an alwa'taláb ani ka pidhan in éy jant'ini' in tomnál; in kwa'al in tsalpádh ani in k'ayá' abal kin k'anidha' in juntal.[10]
  • All human beings are born free and equal in dignity and rights. They are endowed with reason and conscience and should act towards one another in a spirit of brotherhood.
  • Kõik inimolendid sünnivad vabade ja võrdsetena nii (enese)väärikuses kui õigustes. Neid on õnnistatud mõistuse ja südametunnistusega ning peaksid üksteise vastu käituma vennalikkuse vaimus.
  • Kuigi huasteegi keele kõnelejad on maaja keelte kõnelejaskonnast suhteliselt isoleeritud, on huasteegi keel teiste maaja keeltega päris tihedalt seotud.
  • Huasteegi keeles eksisteerib kolm murret ehk dialekti.
  • Kirjeldamaks värve ja toone, nagu must, valge, sinine, punane jne, kasutavad huasteegid erivärviliste lindude näiteid. Samuti on huvitav see, et sõnades puudub kindlaksmääratud rõhukoht, ehk rõhk võib paikneda kus tahes.