| Huasteegi keel (Wasteki, Téneki keel) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Mehhiko |
| Piirkonnad | San Luis Potosi, Tamaulipase ning Veracruzi osariik |
| Kokku kõnelejaid | 150 000 (2005)[1] |
| Keelesugulus |
hõimkonnavälised ja isoleeritud indiaani keeled
|
| Keelekoodid | |
| ISO 639-3 | hus |
Huasteegi keel kuulub maaja keelkonda. Keelt kõneldakse enamasti maapiirkondades San Luis Potosi osariigis Kesk-Mehhikos, Tamaulipase osariigis Mehhiko kirdeosas ja Veracruzi osariigis Mehhiko kaguosas. Need on küllatki mereäärsed alad, kuid San Luis Potosi osariik ulatub ka sisemaale[2]. Kõnelejate arv võib jääda umbes 131 000 inimese piirimaile (2000. aasta Mehhiko Riikliku Põlisrahvaste Keelte Instituudi (INALI) poolt korraldatud uuringu seisuga)[3]. Uuemate andmete järgi, võttes arvesse 2005. aasta rahvaküsitlust, on Mehhikos 150 000 huasteegi keele kõnelejat (umbes 90 000 San Luis Potosi osariigis ning umbes 50 000 Veracruzi osariigis)[2]. Huasteegi keel kasutab ladina kirjasüsteemi.
Lühikeste vokaalide tabel
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrge | i /i/ | u /ü/ | |
| Keskkõrge | e /e̞/ | o /o̞/ | |
| Madal | a /a/ |
Pikkade vokaalide tabel
| Eesvokaal | Keskvokaal | Tagavokaal | |
|---|---|---|---|
| Kõrge | ii /ʲiː/ | uu /ɯː/ | |
| Keskkõrge | ee /eː/ | oo /ɤː/ | |
| Madal | aa /a:/ |
Konsonantide tabel
| Bilabiaal ehk huulhäälik | Alveolaar ehk hambasombuhäälik | Palataal ehk kõva suulaehäälik | Velaar ehk pehme suulaehäälik | Larüngaal ehk kõrihäälik | |
|---|---|---|---|---|---|
| Nasaal | m /m/ | n /n/ | |||
| Sulghäälik | b /b/ ja p /p/ | t /tʰ/ ja t' /t'/ | k /kʰ/ ja k' /k'/ | ' /ʔ/ | |
| Afrikaat | p /ɸʰ/ | ts /tsʰ/ ja ts' /ts'/ | ch /tɕʰ/ ja ch' /tɕʼ/ | ||
| Ahtushäälik | s /s/ ja z /θ/ | x /ʃ/ | j /χ/ | ||
| Poolvokaal | w /ʋ/ | l /l/ | y /j/ | ||
| Tremulant | r /ɾ/ |
| üks | juun |
| kaks | tsaab |
| kolm | oox |
| neli | tse' |
| viis | bo' |
| kuus | akak |
| seitse | buk |
| kaheksa | waxik |
| üheksa | beleju |
| kümme | laju [4] |
Huasteegi keeles esineb sõnamoodustises üldiselt vähe afikseid[5].
Nagu eesti keeleski, kasutatakse eitust järjekorras SNegVO, ehk eitus järgneb subjektile ja eelneb verbile[6]
Huasteegi keeles kasutatakse sõnajärge SVO (subjekt, verb, objekt).[7]
Huasteegi keel on osalt ka üpris polüseemiline keel. Näiteks "silm" ja "nägu" on huasteegi keeles mõlemad tähistatud sõnaga 'lé'[8]. Kuid sõnad "käsi" ja "käsivars" on vastavalt 'in c'ubac' ja 'in'ocōb'[9].