Hubert Van Innis
| Hubert Van Innis | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg | 24. veebruar 1866 |
| Surmaaeg | 25. november 1961 (95-aastaselt) |
Hubert Van Innis [hüübert fan innis] (24. veebruar 1866 Belgia – 25. november 1961) oli Belgia vibulaskja, kes võitis olümpiamängudel kokku 6 esikohta ja 4 teist kohta. Ta oli Belgia esimene olümpiavõitja ning oma aja parim vibulaskja.
1900. aasta suveolümpiamängudel Pariisis võitis ta 28. mail harjutuses Championnat du Monde teise koha, harjutuses Au Cordon Doré ( 50 m) teise koha, harjutuses Au Cordon Doré (33 m) esikoha, harjutuses Au Chapelet (50 m) neljanda koha ja harjutuses Au Chapelet (33 m) esikoha.
1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis võitis ta 5. augustil liikuva lindmärklaua pihta lastes lauadistantsil 28 m individuaalse esikoha (144 silma) ja võistkondliku teise koha, distantsil 33 m individuaalse (139 silma) ja meeskondliku esikoha ning distantsil 50 m individuaalse teise koha (106 silma) ja võistkondliku esikoha.
1920. aasta mängudel lasti kullatud metallist lindude ("kukkede", "kanade" ja "tibude") pihta. Need olid kinnitatud kõrge ridva otsa või püramiidi otsa mitmel põikridval läbisegi. Meeskondlikul võistlusel asetuti ploki- või kiilukujuliselt üksteise kõrvale ja taha.
Van Innis on Belgia edukaim olümpiavõistleja, kuigi ta osales ainult kahtedel olümpiamängudel. Antwerpeni võistlustel oli meelega kavasse pandud palju vibulaskmisvõistlusi, et Belgia sportlastel oleks võimalik rohkem medaleid võita. Van Innis on olümpiamängudelt kõige rohkem medaleid saanud vibulaskja. Seda rekordit tõenäoliselt enam ei ületatagi. Tähelepanuväärne on ka tema olümpiastaaž.
Peale selle tuli Van Innis 1933 olümpiavibuga individuaalseks ja võistkondlikuks maailmameistriks (olümpiamängudel pärast 1920. aastat kuni 1972. aasta suveolümpiamängudeni vibusport enam kavas ei olnud).
Belgias Zemsti lähedal Elewijtis on Hubert Van Innise monument. 1995. aastal tõsteti see ajutiselt maha ning viidi Antwerpenisse sealsete olümpiamängude 75. aastapäeva pidustustele.