Hüdroturbiin on jõumasin (turbiin), mis muundab langeva või voolava vee hüdroenergia pöörleva võlli mehaaniliseks energiaks. Hüdroturbiine kasutatakse enamasti samal võlli asuva sünkroongeneraatori käitamiseks.
Hüdroelektrijaamades kasutatakse peamiselt viit liiki hüdroturbiine:
Ajalooliselt esimene veejõumasin oli vesiratas.
Turbiin | Peltoni turbiin | Banki-Michelli turbiin | Francise turbiin | Kaplani turbiin | Kaplani propellerturbiin |
Alternatiivnimetused | Koppturbiin | Ristvooluturbiin | Radiaal-aksiaalturbiin | Pööratavate labadega turbiin | Mittepööratavate labadega turbiin |
Reguleerimiselemendid on piltidel kujutatud roheliselt | |||||
Vooluhulk [m3/s] | ≈ 0,5–50 | ≈ 0,5–8 | ≈ 0,6–1000 | ≈ 2–1000 | ≈ 1–600 |
Rõhukõrgus [m] | ≈ 100–2000 | ≈ 5–150 | ≈ 20–700 | ≈ 10–60 | ≈ 5–20 |
Võimsus [[[MW]]] | ≈ 0,5–250 | ≈ 0,025–1 | ≈ 0,04–1000 | ≈ 0,4–150 | ≈ 0,05–50 |
Kasutegur | kuni 90 % | ca 80 % | ca 90 % | kuni 96 % | kuni 96 % |
Kasutamine | hüdroakumulatsiooni-elektrijaam | jõevoolu-elektrijaam | universaalne | jõevoolu-elektrijaam | hüdroakumulatsiooni-elektrijaam |
Võlli asend | püstne või rõhtne | rõhtne | enamasti püstne harvemini rõhtne |
püstne või rõhtne (toruturbiinil) | rõhtne või kaldselt langev |
Kruviturbiin on hüdrauliline masin, mis muudab vee potentsiaalse energia tööks. Nime saanud oma kuju järgi. On ehitatud üles nii, et oleks võimalikult kalasõbralik.
Võimsus turbiini võllil on arvutatav valemiga[1]
kus