Hüvetegur või Q-tegur[1] (tähis Q, inglise k quality factor) on sumbumisega võnkumisvõimelise süsteemi (näiteks pendli, elektrilise võnkeringi) dimensioonita tunnussuurus, mis iseloomustab süsteemi võnkumisel tekkivat energiakadu. Kui süsteemis kaod puuduksid, jääks kord ergutatud võnkumine kestma. Paratamatult esinevate energiakadude tõttu võnkumise amplituud aegamööda väheneb. Mida väiksemad on kaod võnkesüsteemi salvestatud energia suhtes, seda aeglasemalt võnkumine sumbub ja vastavalt seda suurem on hüvetegur.
Hüvetegur on võrdne võnkumise perioodide arvuga, mida on vaja võnkumise amplituudi vähenemiseks võrra algsest amplituudist[2]. Teise hüveteguri definitsiooni järgi on hüvegur resonantsi "teravust" kirjeldav suurus, kus teravust näitab resonantssageduse, , suhe sageduste vahesse , millel võnkumisel on poole väiksem võimsus resonantssagedusel võkumisega võrreldes [3].
Hüveteguri Q pöördväärtust nimetatakse sumbumuseks d:
Elektrilise võnkesüsteemi hüvetegur avaldub süsteemis pendelduva reaktiivvõimsuse ja aktiivvõimsuse suhtena:
Võnkeringis põhjustab kadusid ja seega vähendab hüvetegurit peamiselt induktiivpooli mähise aktiivtakistus (mis pinnanähtuse tõttu kasvab koos sagedusega); kaod tekivad ka pooli südamikus ja kondensaatori dielektrikus.
Võnkeringi hüvetegurit saab väljendada pooli induktiivtakistuse või kondensaatori mahtuvustakistuse ja kaotakistuse kaudu, samuti võnkeringi mahtuvuse, induktiivsuse ja kaotakistuse kaudu.
Jadavõnkeringi hüvetegur
Rööpvõnkeringi hüvetegur
Nendes valemites (kõik suurused põhiühikutes)
Võnkesüsteem | Hüvetegur |
---|---|
Võnkevõime piirväärtus | 0,5 |
Elektrodünaamiline valjuhääldi | 0,2…1,2 |
LC-võnkering | 102 |
Kellapendel | 104 |
Kvartsresonaator | (3…10)×105 |
Sagedusstabiliseeritud laser | 105 |
Tseesium-aatomkell | 1013 |