Immunosupressiooniks (ka immunodepressiooniks) nimetatakse paljude loomade kehas toimuvaid normaalseid ja ka ebanormaalseid protsesse ja mehhanisme, mille tulemusel surutakse alla lümfoid(-immuun)süsteemi ja selle osade immuunvastus.
Inimestel (nagu teistelgi imetajatel) reguleerib normaalset immuunvastust ja immunosupressiooni lümfoid(-immuun)süsteem.
Lümfisüsteemi osad võivad normaalse füsioloogiaga organismides omada teistele lümfisüsteemi osadele immunosupressiivset toimet.
Immunosupressiooni võivad põhjustada mitmed kaasasündinud haiguslikud seisundid, viirused, bakterid, alatoitumus, ravimid, alkohol, haigused, rasedus ja kosmoselennud[1] jpm.
Pikemaajaline ebanormaalne immunosupressioon võib põhjustada immuunpuudulikkust.
Loomulik immunosupressioon toimub organismis naistel näiteks raseduse ajal (progesteroon) ja mõlemast soost inimestel loomuliku vanaduse ajal.
Loomulike immunosupressoritena toimivad ka looduslikud neerupealise koore hormoonid (stressihormoonid e glükokortikoidid) ja androgeenid (näiteks testosteroon) ka naissuguhormoonid (näiteks östrogeenid).
Uuemad endorfiinide uuringute tulemused näitavad, et nende metabolism on üsna suure tähtsusega ka lümfoid(-immuun)süsteemi regulatsioonil ja suhtlemisel teiste elundisüsteemidega. Endorfiinid evivad ringluses (ka vastavate ensüümide toimel) immunomoduleerivat toimet – immunosupressiooni.[2]
Päikesest lähtuv ultraviolettkiirgus käivitab kehas immunosupressiooni – käitudes immunosupressandina.[3]
Üldiselt arvatakse, et viirused stimuleerivad, vastavalt viiruse spetsiifilistele antigeenidele, immuunvastust. Erandiks peetakse viirusi, kelle osakesed nakatavad kas lümfisüsteemi rakke või surmavad neid, aga ka viiruse leviku ja paljunemise tagajärjel tekkivaid immuunsüsteemi talitlushäireid ja immunosupressiivseid toimeid.[4]
Immunosupressiooni kutsuvad esile sellised viirused nagu leetriviirus[5] (leetrid), marutõve viirus (marutõbi), HI-viirus (AIDS), Ebola viirus (Ebola viirushaigus) jpt.[6]
Gripiviiruste (gripp) immunosupressiivne toime võib avalduda sekundaarsete haiguste näol.
Immunosupressiooni kutsuvad esile ka mitmed bakterid, nii näiteks eritab Helicobacter pylori VacA nimelist valku, mis kutsub esile paikse immunosupressiooni.
Pikaajaline immunosupressioon võib kaasa aidata pahaloomuliste kasvajate levimisele ja vähi väljakujunemisele – arvatakse, et metastaseerumine on seotud vähirakkude poolt vabastatavate immunosupressiivsete faktoritega.
Teatud haiguslike seisundite korral, näiteks autoimmuunhaiguste, elundi siirdamise jms korral, kasutatakse immunosupressante, inhibeerimaks keha kaasasündinud immuunkaitselist tegevust.
Erinevate ravimite immunosupressiivne määr (ka mõjutatavad komponendid) võib suuresti erineda.
Ravimindutseeritud immunosupressiooni põhjustavad ka mitmed lümfiga (ringlevad ja toimivad) ringlevad ravimid, nagu lämmastikoksiidi süntaasi inhibiitorid, statiinid[9], mitmed viirusvastased ained jt.
Vähiravi, olenevalt kasvajavormist, rakendatud meetoditest ja ravimitest võib põhjustada erineva raskusastmega immunosupressiooni.