See artikkel vajab toimetamist. (September 2015) |
Immunoteraapia ehk immuunravi (ka desensibiliseerimine, profülaktiline immuunravi) (immunotherapia) on koondnimetus mitmetes teadusharudes rakendatavate mitmesuguste ravivõtete ja erinevas vormis ainete ja/või rakkude, valkude kas pikema- või lühemaajalise manustamise kohta osade loomade (sh inimeste) organismi, mille eesmärgiks on soovimatute haiguslike seisundite sümptomaatika vähendamine, näiteks mitmesugused allergiad, kas indutseerides, aktiveerides või inhibeerides immuunvastuseid (immunosupressioon).
Immunoteraapia jagatakse:
Nahaalune allergeenispetsiifiline immunoteraapia (subcutaneous immunotherapy) on süsteravi võte, mis koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 80–90% patsientidest vähem allergiavaevusi.[2]
See immunoteraapia toimib vaktsineerimisega sarnaselt – organism peatab antikehade tootmise ühe või teise teguri ehk allergeeni suhtes. Ravi kestab kokku 3–5 aastat.[3])
Sublingual immunotherapy (keelealune (suukaudne) immunoteraapia) korral manustatakse patsiendile soovi korral kas aine tilku või tablette esmalt keele alla.
Immunoteraapia ei pruugi toimida mitmikallergia, toiduallergia ja allergilise lööbe korral.[4]