Immunoteraapia

Immunoteraapia ehk immuunravi (ka desensibiliseerimine, profülaktiline immuunravi) (immunotherapia) on koondnimetus mitmetes teadusharudes rakendatavate mitmesuguste ravivõtete ja erinevas vormis ainete ja/või rakkude, valkude kas pikema- või lühemaajalise manustamise kohta osade loomade (sh inimeste) organismi, mille eesmärgiks on soovimatute haiguslike seisundite sümptomaatika vähendamine, näiteks mitmesugused allergiad, kas indutseerides, aktiveerides või inhibeerides immuunvastuseid (immunosupressioon).

Immunoteraapia jagatakse:

Allergeenispetsiifiline immunoteraapia

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Allergeen-spetsiifiline immunoteraapia

Nahaalune allergeenispetsiifiline immunoteraapia (subcutaneous immunotherapy) on süsteravi võte, mis koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 80–90% patsientidest vähem allergiavaevusi.[2]

See immunoteraapia toimib vaktsineerimisega sarnaselt – organism peatab antikehade tootmise ühe või teise teguri ehk allergeeni suhtes. Ravi kestab kokku 3–5 aastat.[3])

Sublingual immunotherapy (keelealune (suukaudne) immunoteraapia) korral manustatakse patsiendile soovi korral kas aine tilku või tablette esmalt keele alla.

Immunoteraapia ei pruugi toimida mitmikallergia, toiduallergia ja allergilise lööbe korral.[4]

  1. "Meditsiinisõnastik", 293:2004
  2. 2,0 2,1 Terviseportaal inimene.ee. "Mida teha kui lemmikloom põhjustab allergiat?" (Erika Reismaa).
  3. Erika Reismaa, Mida teha, kuisinu lemmikloom põhjustab sulle allergiat?[alaline kõdulink], veebiversioon (vaadatud 13.05.2015
  4. Immunotherapy, veebiversioon (vaadatud 13.05.2015)(inglise keeles)
Vähi immunoteraapia