India kanep

India kanep
India kanepi emastaim
India kanepi emastaim
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Alamriik Soontaimed Tracheobionta
Ülemhõimkond Seemnetaimed Spermatophyta
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Kanepilised Cannabaceae
Perekond Kanep Cannabis
Liik India kanep
Binaarne nimetus
Cannabis sativa
(Lam.) E. Small & Cronquist
Trinaarne nimetus
Cannabis sativa ssp. indica
Lam., 1783
Sünonüümid
  • Cannabis indica Lam.
  • Cannabis foetens Gilibert
  • Cannabis orientalis Lam.
  • Cannabis sativa α-kif DC.[1]

India kanep (Cannabis sativa ssp. indica) on taimeliik.

Klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

India kanepit kirjeldas 1785. aastal Jean-Baptiste de Lamarck.

APG III süsteemis klassifitseeritakse india kanep hariliku kanepi alamliigiks.

India kanepi alamliik on Cannabis sativa subsp. indica (Lam.) E. Small & A. Cronquist ja teisend on Cannabis sativa var. ruderalis (Janisch.) S.Z. Liou.

Kirjeldus

[muuda | muuda lähteteksti]

India kanep on üheaastane lahksuguline taim. Ta kasvab harilikult 1–2 meetri pikkuseks. Lehed on tavaliselt tumerohelised, mõnikord purpurse varjundiga. Vanemal taimel muutuvad lehed rohkem purpurseks. Taim on tugeva iseloomuliku lõhnaga.

Levila

[muuda | muuda lähteteksti]

India kanep on Indias, Iraanis ja Afganistanis looduslikult kasvav taim, mida inimesed kasutavad narkootilise aine allikana – kanepina.

Kasutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

India kanepi taime saadused on hašiši (Araabias) ja bhangi (Hindustanis) allikas.

Eestis on india kanepi narkootiliste saaduste müümine ja tarvitamine mis tahes kogustes keelatud, v.a raviarsti väljastatud eriloa alusel omandatud kanepiürt (herba Cannabis indicae).[2]

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Christian Rätsch, "Marijuana Medicine: A World Tour of the Healing and Visionary Powers of Cannabis", lk 3, 1998, AT Verlag Aarau, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 19.01.2014) (inglise keeles)
  2. ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 159–160, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]