Indiaani Jõe Vabariik

Indiaani Jõe Vabariik (ingl. keeles Republic of Indian Stream) oli 9.juulist 1832 kuni 5. augustini 1835 Põhja-Ameerika New Hampshire`i osariigi ja Kanada Quebeci provintsi tänapäevasel piiril asuv tunnustamata põhiseaduslik vabariik. Piirkond nimetati Indiaani Jõe Vabariigiks riigist läbi voolava jõe (Indian Stream) järgi.

Indiaani Jõe Vabariigi pindala oli 731 km² ja rahvaarv 300.

Ajalugu

Piirkond asutati eurooplaste poolt maatoetusena, mida ei andnud mitte Suurbritannia kuningas, vaid kuningas Philip pärast oma edukaid rünnakuid Uus-Inglismaal 1670. aastatel.

Toetus müüdi edasi maa-spekulatsiooni ettevõttele, samal ajal kui sellesama indiaani hõimu teine osa rahvast kinnitas uuele ettevõttele, et nende pealik on ametist kõrvaldatud ning neil on voli toetus neile anda. Pärast Ameerika Iseseisvussõda vaatasid mõlemad osapooled territooriumi üle ja tõstatasid oma enda maatoetused uusasukatele, mis sageli kattusid üksteisega. Pärast 1812. aasta sõda olid mõlemad osapooled rahalistes raskustes ning lõpuks liitusid.

Indiaani Jõe Vabariik tekkis ebaselgete piiride jagamise tulemusena 1783. aasta Pariisi rahulepingus Põhja-Ameerika koloonia (hiljem Ameerika Ühendriigid) ja Suurbritannia vahel. Connecticuti jõe põhjapoolsemat asukohta tõlgendati kolme eri moodi.

Ebaselge lepingu tulemuseks oli see, et kolme lisajõe, mis suubusid Connecticuti jõkke, vahele ja ümber jääv maa-ala ei kuulunud ei Põhja-Ameerikale ega ka Kanadale (moodustatud 1791).