Indoneesia-Malaisia vastasseis

Indoneesia-Malaisia vastasseis
Osa külmast sõjast Aasias
Suurbritannia sõdurid ja Westland Wessex helikopter Borneol
Toimumisaeg 20. jaanuar 1963 – 11. august 1966
(3 aastat, 6 kuud, 3 nädalat ja 1 päev)
Toimumiskoht Malaka poolsaar, Borneo
Tulemus

Malaisia ja Rahvaste Ühenduse võit

Osalised
Rahvaste Ühendus
Toetus:
 Ameerika Ühendriigid[1]
Kanada[2][3]
 Indoneesia

Ühinenud parteid:
Indoneesia Kommunistlik Partei
Põhja-Kalimantani Kommunistlik Partei
Brunei Rahvapartei


Toetus:
 Hiina
Filipiinid
Põhja-Vietnam
 Nõukogude Liit
Väejuhid või liidrid
Kaotused
Kokku:
248 hukkunut
180 haavatut
Suurbritannia 140 hukkunut, 43 haavatut[4]
Austraalia 23 hukkunut, 8 haavatut[5]
Uus-Meremaa 12 hukkunut, 7 haavatut[6]
Gurkhad: 44 hukkunut, 83 haavatut
Mujal: 29 hukkunut, 38 haavatut
Kokku:
590 hukkunut
222 haavatut
771 vangi langenut[7]

Tsiviilkaotused:
36 hukkunut
53 haavatut
4 vangistatut

Indoneesia-Malaisia vastasseis (ehk Borneo vastasseis, indoneesia ja malai keeles konfrontasi) oli relvakonflikt aastatel 1963–1966, mis tekkis Indoneesia vastasseisust Malaisia Föderatsiooni loomisele. Vastasseis lahenes, kui Indoneesia president Sukarno oktoobris 1965 võimu kaotas ning Malaisia riik loodi.

Malaisia loodi septembris 1963, kui liideti Malaisia Föderatsioon (praegune Lääne-Malaisia), Singapur ning Suurbritannia Põhja-Borneo ja Sarawaki kroonikolooniad (ehk Briti Borneo, praegune Ida-Malaisia). Konflikti tekkimise põhjusteks olid ka Indoneesia vaenulik poliitika Hollandi Uus-Guinea suhtes aastal 1962 ning Brunei mäss detsembris 1962. Malaisiat toetasid sõjaliselt Suurbritannia, Austraalia ja Uus-Meremaa. Indoneesiale andsid kaudselt tuge Nõukogude Liit ja Hiina, selle tõttu loetakse vastasseisu osaks Aasia külmast sõjast.

Vastasseis oli kuulutamata sõda, mille lahingutegevusest enamik toimus Borneol Indoneesia ja Ida-Malaisia piiril. Võitlus toimus peamiselt maal ning väiksemate üksuste vahel. Mõlemad vaenupooled viisid teisel pool piiri läbi kompanii või rühma suuruste üksuste operatsioone. Indoneesia pool üritas infiltreeruda Sarawaki ja Sabahi vähemusrahvuste sekka, et neid tulevase Malaisia riigi vastaselt meelestada.

Borneo tihe džungel ning puudus teedest sundisid nii Indoneesia kui Rahvaste Ühenduse sõdureid pikki teid jalgsi käima. Mõlemad pooled tuginesid peamiselt kergjalaväele ning õhutranspordile, RÜ oli viimase osas paremini varustatud. Liikumiseks kasutati ka jõgesid. Operatsioone viisid läbi maaväed, õhu- ja mereüksused vaid toetasid. Alguses panustasid Malaisia poolel enim britid, kuid konflikti edenedes suutis ka Malaisia enda vägesid piisavalt mobiliseerida. Lisaks Far East Strategic Reserve'ist Austraalia ja Uus-Meremaa abivägesid.

Indoneesia esimased rünnakud tuginesid peamiselt Indoneesia armee poolt välja treenitud vabatahtlikele. Ajapikku muutusid infiltratsioonijõud organiseeritumaks ning Indoneesia sõjaväelt saadi rohkem tuge. Indoneesia operatsioonidele vastukaaluks käivitas Suurbritannia Kalimantanile enda infiltreerimisoperatsiooni "Claret". Pärast 1964. aasta Singapuri rassirahutusi laiendas Indoneesia augustis 1964 enda kampaaniat Lääne-Malaisiasse, kuid sõjalist edu see kaasa ei toonud. Detsembris 1964 suurendas Indoneesia enda vägede hulka piiril ning Suurbritannia, Austraalia ja Uus-Meremaa vastasid lisavägede saatmisega. Konflikt hakkas vaibuma pärast Indoneesia riigipööret oktoobris 1965 ning kindral Suharto võimuletulekut. Rahukõnelused algasid mais 1966 ning 11. augustil sõlmiti rahuleping ja Indoneesia tunnustas Malaisia iseseisvust.

  1. "Malaysian–American Relations during Indonesia's Confrontation against Malaysia, 1963–66". Cambridge University Press. 24. august 2009.
  2. "Commonwealth Backing for Malaysia". The Sydney Morning Herald. 24. november 1964. Lk 2. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. november 2015. Vaadatud 19. veebruar 2015.
  3. Robert Bothwell; Jean Daudelin (17. märts 2009). Canada Among Nations, 2008: 100 Years of Canadian Foreign Policy. McGill-Queen's Press – MQUP. Lk 284–. ISBN 978-0-7735-7588-2. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. veebruar 2017. Vaadatud 26. jaanuar 2017.
  4. UK Armed Forces Operational deaths post World War II (PDF). Ministry of Defence. 2015. Lk 4.
  5. "Indonesian Confrontation, 1963–66 | Australian War Memorial". www.awm.gov.au.
  6. "NZ and Confrontation in Borneo - Confrontation in Borneo | NZHistory, New Zealand history online". nzhistory.govt.nz.
  7. Peter Paret; Gordon A. Craig; Felix Gilbert (30. oktoober 1986). Makers of Modern Strategy from Machiavelli to the Nuclear Age. OUP Oxford. ISBN 978-0-19-820097-0.
  8. Andretta Schellinger (12. veebruar 2016). Aircraft Nose Art: American, French and British Imagery and Its Influences from World War I through the Vietnam War. McFarland. Lk 152–. ISBN 978-0-7864-9771-3. Originaali arhiivikoopia seisuga 15. veebruar 2017. Vaadatud 26. jaanuar 2017.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]