Jakob Liiv

Jakob Liiv
Sünniaeg 28. veebruar 1859
Surmaaeg 17. jaanuar 1938 (78-aastaselt)
Roman Haavamägi valmistatud monument Väike-Maarjas

Jakob Liiv (28. veebruar 1859 Alatskivi17. jaanuar 1938 Rakvere) oli eesti luuletaja, näite- ja proosakirjanik, Juhan Liivi vanem vend.[1]

Jakob Liiv töötas õpetajana Kavastul ning vallakirjutaja, raamatukaupmehe ja pangaametnikuna Väike-Maarjas. Ta osales Eesti Aleksandrikooli liikumises ja tegi kaastööd eesti rahvuslikele ajalehtedele. 1914. aasta alguses hakkas ilmuma ajaleht Rakvere Teataja, mida toimetas Jakob Liiv. Jakob Liivi eestvõtmisel moodustus kohalik kirjandusrühmitus Väike-Maarja Parnass [1], millesse kuulusid peale tema veel Jakob Tamm ja Peeter Jakobson.[2] Ta oli ka Avanduse Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu peamees.

Aastatel 19191921 oli Jakob Liiv Rakvere linnapea. Ta oli ka Rakvere teatri asutaja.

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]

1938. aastal püstitati Väike-Maarjasse Jakob Liivi monument (skulptor Roman Haavamägi). Mälestusbüst seati vallamajaesisele platsile aleviku südamikku, Rakverre, kus kirjanik elas teise poole oma elust, püstitati haua-mälestusmärk. Samba avas haridusministeeriumi vabahariduse nõunik A. Leinjärv, pühitsemistalituse pidas Rakke õpetaja M. Saar.[2]

Väike-Maarjas on ka Jakob Liivi nimeline tänav ja park, tema elukoht (Viru tänav 19) tähistati 100. sünniaastapäeva puhul 28. veebruaril 1959 mälestustahvliga.

Jakob Liivi luuletuse "Mehed" tekst 1906. aasta väljaandes
  • "Wiru-Kannel" I: 1886, 1902, II: 1891, III: 1900
  • "Leina-lilled" (1894)
  • "Kõrbelõvi" (1898)
  • "Musti lell" (1899)
  • "Puujala Mats" (1899)
  • "Mehed" (1906)[1][3]
  • "Jakob Liiv'i kirjatööd" I: 1906, II: 1910
  • "Revolutsioon" (1927)
  • "Lüürilised laulud" (1929)
  • "Päikese veerul" (1933)
  • "Valitud teosed" (1960)
  1. 1,0 1,1 1,2 "Eesti Rahvusraamatukogu". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2016. Vaadatud 19. märtsil 2016.
  2. 2,0 2,1 Väike-Maarja jäädvustab Liivi mälestuse - Päevaleht, 24.09.1938
  3. Sõnarine, 1. köide, Eesti Raamat 1989, lk. 240

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]