Jamalaki-nelgipuu

Jamalaki-nelgipuu
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Mürdilaadsed Myrtales
Sugukond	Mürdilised Myrtaceae
Perekond	Nelgipuu Syzygium
Liik	Jamalaki-nelgipuu
Binaarne nimetus
Syzygium smaragense (Blume) Merrill & Perry, 1938
Sünonüümid
Eugenia javanica Eugenia mananquil Jambosa alba Jambosa samarangensis Myrtus samarangensis Syzygium javanicum

Jamalaki-nelgipuu (Syzygium samarangense) on õistaim mürdiliste sugukonnast nelgipuu perekonnast, mille söödav mari on jamalak. Taime looduslik leviala hõlmab Sunda saared, Malaka poolsaare, Andamani ja Nicobari saared, kuid seda on juba esiajal viljeldud introdutseerituna laiemal alal ning tänapäeval on see troopikavööndis Bangladeshist Vanuatuni tavaline kultuurtaim.^[1]

Kirjeldus

Jamalaki-nelgipuu on 12 meetri kõrguseks kasvav puu, 10–25 cm pikkuste ja 5–10 cm laiuste igihaljaste lehtedega. Lehed on elliptilised, varreosas ümardunud, ja muljumisel lõhnavad. Tüvi on lühike, puuvõra lai. Puukoor on roosakashall. Oksatippudes kolme-kuni kolmekümneõieliste kobaratena kasvavad õied on valged kuni kollakasvalged, 2,5 cm läbimõõduga. Vili jamalak on kujult kellukest meenutav söödav mari, maitselt mahe ja kergelt kootav, süües redist meenutava krõmpsuva struktuuriga^[1].

• 
  Puu viljadega
• 
  Tüvi
• 
  Õied
• 
  Lehed ja viljad
• 
  Vili ja vilja ristlõige

Kasutamine

Jamalakke leidub palju sorte, mis erinevad vilja maitse, suuruse ja värvuse poolest. Neid tarbitakse värskelt, jookides, kergelt läbi hautatuna, panniroogades jm^[1].

Viited

1. U. Laansoo. Mida võiksime teada osaliselt meiegi toidulauale jõudvatest eksootilistest marjadest? – Eesti Loodus 8/2021

­