Janus Pannonius

Janus Pannonius
Janus Pannoniuse kuju Pécsis (skulptor Miklós Borsos, 1972).

Janus Pannonius (ladina keeles ka Ioannes Pannonius, horvaadi keeles Ivan Česmički, ungari keeles Csezmiczei János või Cesinge János; 29. august 1434 Čazma – 27. märts 1472 Medvedgradi loss Zagrebi lähedal)[1] oli horvaadi-ungari päritolu ladinakeelne luuletaja, diplomaat ja Pécsi piiskop.

Elukäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Janus Pannoniust peavad oma rahvusluuletajaks nii horvaadid kui ungarlased ning see on põhjustanud sekundaarkirjanduses palju segadust.[2] Lisanime Pannonius sai ta ladinakeelse kohanime Pannonia järgi, mis tähistas piirkonda Doonaust lõuna ja lääne pool.

Januse lapsepõlve kohta on vähe teada, ta põlvnes suhteliselt vaesunud aadlisoost, teda kasvatas lesestunud ema.[3] Alates 1447. aastast osales ta Váradi piiskopi János Vitézi toel Ferrara, Padova ja Veneetsia humanistlike kõrgkoolide õppetöös, Ferraras oli tema õpetajaks Guarino da Verona.[3] Itaalias veetis ta vaheaegadega 14 aastat, seal hakkas ta tegelema ka luuletamisega, kirjutades peamiselt panegüürikat.[3] Ta lõpetas Padova ülikooli (arvatavasti doktorikraadiga) kanoonilise õiguse alal, reisis seejärel Itaalias, kuni naasis 1458 Ungarisse, kus sai tööd Buda kuningakojas. 1459. aastal sai temast Pécsi piiskop.[3] Diplomaadina juhtis ta 1465. aastal delegatsiooni Rooma, kus otsiti paavst Paulus II käest abi türklaste vastu.[3]

Ta saatis 1468. aastal kuningas Mátyásit sõjakäigul Tšehhimaale ning võttis seejärel enda peale Lõuna-Ungari kaitsmise organiseerimise. 1470. aasta paiku sai temast Slavoonia asekuningas.[3] Janus osales vandenõus kuningas Mátyás I vastu, pidi põgenema Horvaatia aladele ja suri peatselt 38. eluaastal.

Looming

[muuda | muuda lähteteksti]

Ungarlased peavad Janus Pannoniust oma esimeseks oluliseks lüüriliseks luuletajaks. Ta kirjutas nii eleegilist luulet kui epigramme (viimaste osas oli tema suur eeskuju Martialis). Ta tõlkis ka Homerose, Plutarchose ja Demosthenese teoseid ladina keelde.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Peter G. Bietenholz, Thomas Brian Deutscher, Contemporaries of Erasmus: A Biographical Register of the Renaissance and Reformation. Toronto, Buffalo, London: University of Toronto Press, 2003, lk. 233–234.
  2. ↑ Marianna D. Birnbaum, Janus Pannonius: poet and politician. Zagreb: Jugoslavenska Akademija Znanosti i Umjetnosti, 1981, lk. 10.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Albert Tezla, "Janus Pannonius", väljaandes: Hungarian Authors: A Bibliographical Handbook. Cambridge, Massachusetts: The Belknap Press of Harvard University Press, 1970, lk. 233 (veebiversioon).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]