Japi keel

Japi keel
Piirkonnad	Karoliinidel, Yapi saarel ja kümnel väiksemal saarel, USA-s
Kokku kõnelejaid	~7390 (1987.a seisuga)[1]
Keelesugulus	Austroneesia hõimkond Kesk-Ida-Austroneesia keelkond Mikroneesia keeled Japi keel
Ametlik staatus
Ametlik keel	Yapi osariigis
Keelekoodid
ISO 639-2	yap
ISO 639-3	yap

Japi keel on Mikroneesia keel.^[2] Japi keel on oma klassifitseeringult Austroneesia hõimkonda, Kesk-Ida-Austroneesia keelkonda ning on Mikroneesia keelte hulka kuuluv elav keel.^[1] Japi keelt kõneldakse Mikroneesias, mis on üks Okeaania piirkond (lõunasse jääb Melaneesia ja itta Polüneesia). Japi keelt räägitakse Karoliinidel (ehk Mikroneesia Liiduriigis), Yapi saarel (koosneb neljast saarest, moodustades Yapi osariigi) ja lisaks veel kümnel saarel. Samuti ka Ameerika Ühendriikides.^[1] Japi keele kõnelejaid on Mikroneesias 6590 (1987. aasta seisuga). Rääkijaid kõikides riikides kokku on 7390.^[1]

Arvsõnad 1–10 japi keeles

rep	üks
ru	kaks
delip	kolm
eniηek	neli
nal	viis
nel	kuus
me-dlip	seitse
me-ruk	kaheksa
me-rep	üheksa
ragak	kümme

^[3]

Kirjaviis

Japi keeles kasutatakse ladina tähestikku.^[1]

Keele struktuuri andmed

Foneetika

VOKAALID

lühikesed vokaalid
a	ä	e	ё	i	o	ö	u
[ʌ]	[a]	[ɛ]	[æ]	[ɪ]	[ɔ]	[œ]	[ʊ]
pikad vokaalid
aa	ae	ee	ea	ïï	oo	oe	uu
[ɑː]	[aː]	[eː]	[æː]	[iː]	[ɔː]	[œː]	[ʊː]

^[4]

KONSONANDID

b

ch

d

f

g

h

j

k

kˈ

l

lˈ

m

mˈ

n

nˈ

[β]

[ʃ]

[ð]

[f]

[x]

[h]

[j]

[k]

[kˈ]

[l]

[lˈ]

[m]

[mˈ]

[n]

[nˈ]

ng

ngˈ

p

pˈ

q

r

s

t

tˈ

th

thˈ

w

wˈ

y

yˈ

[ŋ]

[ŋˈ]

[p]

[pˈ]

[ʔ]

[r]

[s]

[t]

[tˈ]

[θ]

[θˈ]

[w]

[wˈ]

[j]

[jˈ]

^[4]

Fonoloogia

Japi keele silbistruktuur on üsna kompleksne.^[5]

Vokaalide iseärasusi:

• Vokaalide hulk on japi keeles võrdlemisi suur (14).^[5]
• Ei esine eeslabiaalseid vokaale (eesvokaale, mis on ühtlasi labiaalsed (huuled on ümardatud)).^[5]

Konsonantide iseärasusi:

• Ei esine ühtegi uvulaarset konsonanti (häälduskoht kurgunibu].^[5]
• Esinevad helitud ja glotaalsed (häälduskoht häälepilu, glotis) konsonandid.^[5]
• Lateraalidest (külghäälikud ehk õhk voolab vabalt mööda keele külgede) on /l/ ja pole ühtegi tõkestavat lateraali.^[5]
• Konsonantide puhul esineb 'th' kõla.^[5]

Morfoloogia

• Afiksite esinemine on võrdlemisi väike.^[5]
• Eituse puhul kasutatakse abisõna.^[5]

Grammatilised kategooriad:

ISIK

ainsus
mina	gaeg
sina	guur
tema	qiir
duaalne
meie kaks (inklusiivne)	gadow
meie kaks (eksklusiivne)	gamow
teie kaks	gimeew
nemad kaks	yow
mitmus
meie (inklusiivne)	gadaed
meie (eksklusiivne)	gamaed
teie	gimeed
nemad	yaed

^[6]

ARV

Arvu klassifikatsioon on japi keeles rikkalik. Japi keeles on 43 klassifitseerijat.^[7]

TEGUMOOD

Umbisikulise (passiivse) tegumoe konstruktusioonid puuduvad.^[5]

MÄÄRATUS EHK DEFINIITSUS

Japi keeles on kolm artiklit, mis kõik eelnevad nimisõnale: fa-määrav,ba-ainsuse umbmäärane ja ii-kasutatakse valikuliselt enne isikunimesid.^[8]

INGLISE KEELE NÄITEL

fa rea kaarroo the SG car 'the car'
	ba kaarroo a car 'a car'
		ii Tamag The: PERSONAL Tamag 'Tamag (a man's name)'

^[8]

Süntaks

Sõnajärjetüüp on japi keeles VSO (verb-subjekt-objekt).^[1]

Näide 1

Bea mool Tamag. OLEVIK magab Tamag 'Tamag magab'

^[9]

Näide 2

Kea guy Tamag Tinag. Meess. nägi:teda(naiss.) Tamag Tinag 'Tamag nägi Tinagi'

^[9]

• Japi keeles esinevad eessõnad.^[5]
• Genitiivi ehk omastava käände ja nimisõna järjekord on japi keeles nimisõna-genitiiv.^[5]
• Omadussõna ja nimisõna järjekord on japi keeles nimisõna-omadussõna.^[5]
• Demonstratiivi ja nimisõna järjekord on japi keeles nimisõna-demonstratiiv.^[5]
• Arvsõna ja nimisõna järjekord on japi keeles arvsõna-nimisõna.^[5]
• Relatiivlause ja nimisõna järjekord on japi keeles nimisõna-relatiivlause.^[5]
• Määrsõna ja omadussõna järjekord on japi keeles määrsõna-omadussõna.^[5]

Keelenäide

Gubine gidii mani gargeleg nga faileng nibapuf matt'awen nge rogon. Bay laniyan nipii e nam, ere ngauda ted matt'aawen e chaa niba chugur ngoded nimod walag dad.^[10]

Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse vaim.

(ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni Artikkel 1)^[11]

Huvitavat japi keele kohta

• Japi keelt peetakse elavaks keeleks, kuna on veel inimesi, kes õpivad seda esimese keelena.^[1] Siiski on kõnelejate arv suhteliselt väike ja inglise keele mõju on väga tugev, mistõttu tunnevad kohalikud muret oma keele jätkusuutlikkuse pärast.^[12]
• Video japi keele kohta: https://www.youtube.com/watch?v=6wa4lJ5ER78
• Noored räägivad teise keelena inglise keelt, vanem põlvkond jaapani keelt.^[13]
• Japi keeles on kasutusel ka selliseid sõnu, mis on pärit jaapani, inglise, saksa ja hispaania keelest.^[13]
• Mikroneesia Liiduriigi ametlik keel on inglise keel, kuid neljas osariigis räägitakse ka teisi keeli (ulithi keelt, voleai keelt ja satavali keelt). Yapi osariigis on ametlik keel japi keel.^[1][14]
• Japi-inglise sõnaraamat http://www.trussel2.com/yap/

Viited

1. "Yapese" (inglise keel). Ethnologue. Vaadatud 19.11.2013.
2. "Mikroneesia keeled" (eesti keel). EKI. Vaadatud 19.11.2013.
3. "Numbers in 5020 Languages" (inglise keel). Vaadatud 23.11.2013.
4. "Yapese" (inglise keel). Vaadatud 23.11.2013.
5. "Wals". Wals (inglise keel). Vaadatud 23.11.2013.
6. John Lynch. "Pacific Languages" (inglise keel). Lk 102. Vaadatud 24.11.2013.
7. John Lynch. "Pacific Languages" (inglise keel). Lk 120. Vaadatud 24.11.2013.
8. John Lynch. "Pacific Languages yapese" (inglise keel). Lk 112. Vaadatud 24.11.2013.
9. John Lynch. "Pacific Languages" (inglise keel). Lk 155. Vaadatud 24.11.2013.
10. "Yapese Language" (inglise keel). Vaadatud 23.11.2013.
11. "ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon" (eesti keel). Vaadatud 23.11.2013.
12. "Micronesia Language Revitalization Workshop" (inglise keel). Vaadatud 23.11.2013.
13. "Yap Facts" (inglise keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 1.08.2013. Vaadatud 23.11.2013.
14. "Micronesia" (inglise keel). Vaadatud 23.11.2013.