Johannese apokrüüf

Johannese apokrüüf on dialoogi vormis kirjutatud gnostiline evangeelium, mis pärineb 2. sajandist. Kuna apokrüüf oli kirikuisa Irenaeusele tuttav, siis pidi see olema kirjutatud hiljemalt 180. aasta paiku.

Raamat kirjeldab Jeesus Kristuse ilmumist apostel Johannesele, et vahendada talle salajasi teadmisi (gnoosist).

Teos ilmus taas päevavalgele osana 1945. aastal avastatud Nag Hammadi käsikirjadest, mis on siiani suurim leitud gnostiliste tekstide kogu. Nimetatud käsikirjade seas esines apokrüüf kolmes versioonis, kõik tõlgitud kopti keelde kreeka keelest.

Allpool esitatud tekst on tõlgitud soomekeelsest tõlkest, mis on esitatud raamatus "Nag Hammadin kätketty viisaus".

Vabastaja õpetus ja ilmutus saladustest ning sellest, mis on peidetud vaikusesse

Seda ta õpetas Johannesele.

Johannes ja Arimanios

1. Ühel päeval kui Johannes, Jakobi vend, teine Sebedeuse poegadest, läks templisse, tuli tema juurde variser nimel poolest Arimanios ja küsis talt: “Kus on sinu õpetaja, kelle järgija sa olid?”. Mina vastasin: “Ta läks tagasi sinna, kust ta oli tulnud.” Variser ütles: “See naatsaretlane pettis teid põhjalikult. Ta täitis teie kõrvad valedega, kivistas (paadutas) teie südamed ja viis teid niikaugele, et te loobusite isadelt pärandunud reeglitest”.

2. Kui mina, Johannes, kuulsin seda, läksin ma templist mäele, üksikusse kohta. Minu meel oli kurb ja ma küsisin endalt: “Kuidas on võimalik, et Vabastajale pandi peale selline ülesanne? Miks tema isa saatis ta maailma ja kes oli õieti tema isa, kes ta siis saatis? Milline on see igavene riik, kuhu me ükskord läheme? Mida ta mõtles öeldes, et igevene hävimatu riik on selle riigi eeskuju, kuhu me ükskord läheme ja miks ta siiski ei õpetanud, milline see hävimatu riik on?”

Johannese ilmutus

3. Sellel ajal kui ma mõtlesin neid mõtteid, avanes taevas, kogu maailm taeva all täitus valgusega ja maailm vappus. Ma ehmatasin ja nägin valguses enda ees seisvat väikest last. Vaadates last nägin, kuidas ta muutus vanurisarnaseks. Seejärel ta muutis oma kuju jälle ja ta muutus sarnaseks teenijaga. Seejuures ei olnud minu ees mitut kuju, vaid ainult üks, kellel tundus valguses olevat mitu erinevat kuju. Need kujud tulid esile üksteisest ja neid oli kolm.

4. Kuju ütles mulle: Johannes, Johannes, miks sa kahtled ja kardad? Kas sinu arust ei ole imelik, et ma näen välja selline? Ära siiski karda. Mina olen aina teiega koos, Mina olen (isa), Mina olen ema, Mina olen poeg, Ma olen igavene, ma olen plekkideta ja puhas.

5. Nüüd olen ma tulnud sulle õpetama seda, mis on, seda, mis on juhtunud ja seda mis peab juhtuma, et sa mõistaksid nähtamatut ja nähtavat. Õpetan sulle samuti seda, milline on täiusliku inimese järeleandmatu sugu. Tõsta siis nägu, et sa saaksid vastu võtta seda, mida mina sulle täna õpetan ja kuulutan neile, kellel on sama vaim kui sinul ja kes kuuluvad täiusliku inimese järeleandmatusse suguvõsasse.

Isa ei ole võimalik mõista

6. Soovisin õppida mõistma seda ja ta ütles mulle: “Kuna tervik on ainuvalitsus ja sellest kõrgemal ei ole midagi, see on Jumal, kes on kõiksuse Isa” Ta on nähtamatuna kõiksuse kohal. Ta on lõpmatus, kirgas valgus, mida ükski silm ei saa vaadata. Ta on nähtamatu vaim. Teda ei või võrrelda muude jumalatega ega pidada teda teiste sarnasena. Ta on enam kui jumal, kuna temast kõrgemal ei ole enam midagi ega keegi ei valitse teda. Teda ei ole kusagil, mis on temast endast tühisem, sest kõiksus on temas. Ta ei vaja elu, sest ta on igavene. Ta ei vaja midagi, sest teda ei saa muuta täiuslikumaks. Ta on üleni täiuslik. Ta ei vaja midagi lisaks, et muutuda täiuslikuks, sest ta on olnud alati täiuslik. Ta on ääretu, sest enne teda ei ole olnud kedagi, kes oleks talle seadnud piiri. Teda ei saa tunnetada, sest enne teda pole olnud kedagi, kes suudaks teda mõista. Ta on mõõtmatu, sest enne teda pole olnud kedagi, kes oleks teda mõõtnud. Ta on nähtamatu, kuna keegi ei ole teda näinud. Ta on igavene, sest ta püsib igavesti Ta pole sõnadega kirjeldatav, sest keegi pole kunagi suutnud temaga kohtuda, et rääkida temast Talle ei saa anda nime, sest enne teda ei olnud kedagi, kes oleks andnud talle nime. Ta on kirjeldamatu valgus, ta on puhas, plekitult püha. Ta on sõnadega kirjeldamatu, täis rikkumatust. Teda ei ole täiuslikkuses, õndsuses ega jumalikkuses, vaid ta on palju enamat. Tal ei ole kehastust ja ta ei ole ilma kehata. Ta ei ole suur ega väike. Ei saa öelda kui suur või milline ta on, sest keegi ei suuda teda tunnetada teda. Ta ei kuulu olevikku, vaid ta on palju enamat, kuid mitte sellisena kes on enam, vaid täiesti iseendana. Ta ei kuulu igavikku ega aega, sest ka igavesed olendid on algul loodud. Aeg ei seo teda. Ta ei võta kelleltki midagi, sest see mida võetakse on laen. See, kes on olnud enne kõike, ei pea kelleltki midagi ära võtma.

Isa on suur Ta vaatab iseennast (...) oma valguses (...) on suur. Ta on mõõtmatult puhas. Ta on igavene ja annab igavikku. Ta on elu ja annab elu. Ta on õnnis ja annab õndsust. Ta on teadmine ja annab teadmise. Ta on hea ja annab headuse. Ta on leebe ning jagab halastust ja lunastust. Ta on armulik ja jagab armu. Ta ei pea seda kõike enda sees, vaid jagab seda mõõtmatu ja mõistetamatu valgusena

Isa ei saa mõista

7. “Kuidas ma saaksin sulle rääkida temast? Tema igavene riik on hävimatu. Ta lebab vaikuses, kõikses rahus. Ta on esimene kõigist ja seetõttu on ta kõikide igaveste olendite pea. Headusest teeb ta nad tugevaks.“

8. “Me ei mõista seda, millest me ei oska rääkida ning me ei saa aru asjadest, mida ei saa mõõta. Me võime mõista vaid seda, mis on Isast paljastunud, sest meile on ta rääkinud”

9. Ta vaatab üksi ennast valguses, mis teda ümbritseb. See valgus on elava vee allikas, valgus, mis on täis puhtust. See on vaimu allikas, millest purskab välja elav, kirgas vesi. Ta hoolitseb kõigi igaveste olendite eest ja paneb tähele pilti kõikjal. Vaimu allikas ta näeb seda ning väljendab armastust valgusrikkas vees, särava ja püha vee allikas, mis ümbritseb teda.”

Hoidja sünnib Isa mõttest

10. “Kui Isa mõte sai kuju, sündis see, mis ilmus tema ette tema valguse säras. See mõte on esimene jõud, mis sündis enne kõike muud. Ta ilmus välja Isa mõttest” Ta on Hoidja kõiksuse kohal. Nii nagu Isa valgus, valgustab ka tema valgus. Ta on täiuslik jõud, nähtamatu, neitsiliku ja täiusliku vaimu peegeldus. Ta on esimene jõud, Barbelo sära, täiuslikuna hiilgamas igaveste olendite keskel. Sära, mis on ilmutatud.

11. “Barbelo austas ja ülistas neitsilikku Vaimu, kellest ta oli ilmunud. Barbelo oli neitsiliku Vaimu pilt, esimene Mõte. Temast sai kõiksuse üsk, sest ta oli esimene loodu. Ta on Ema-Isa, esimene inimene, Püha Vaim, kolmekordselt maskuliinne, kolmekordselt võimas, androgüün, kellel on kolm nime ja igavene olend nähtamatute hulgas”.

Hoidja palub Vaimu

12. “Esimene, keda oli ilmutatud, palus endale Sõna (Algteadmist) nähtamatult Vaimult. Kui Vaim nõustus, siis Sõna ilmus ja asetus Hoidja kõrvale. Sõna oli pärit nähtamatu neitsiliku Vaimu Mõttest. Sõna ülistas Vaimu ja tema täiuslikku loomust, Barbelot, sest tänu Barbelole oli ta loodud”.

13. “Barbelo palus anda endale veel Puhtuse (rikkumatuse). Kui Vaim nõustus, ilmus Puhtus ja asetus Mõtte ja Sõna kõrvale. Puhtus ülistas nähtamatut Vaimu ja Barbelo, tänu kellele nad olid sündinud.”

14. Barbelo palus anda endale (Igavese) Elu. Kui nähtamatu Vaim sellega nõustus, siis Igavene Elu ilmus ja asetus omale kohale. Nad ülistasid nähtamatut Vaimu ja Barbelot, tänu kellele nad olid sündinud.”

15. Barbelo palus anda endale Tõde ja nähtamatu Vaim nõustus. Tõde ilmus ja igavesed olendid asetusid omadele kohtadele. Nad ülistasid nähtamatut ja heatahtlikku Vaimu ja tema Barbelot, tänu kellele nad olid sündinud.”

16. See on Isa juures asuvate igaveste olendite viisik, esimene inimene, nähtamatu Vaimu peegeldus. Sellesse viisikusse kuuluvad Hoidja, kes on Barbelo ja Mõte, Sõna, Puhtus, Elu ja Tõde. See on igaveste olendite androgüüne viisik ehk igaveste olendite kümnendik, kes on Isa.

Isa ainus Poeg sünnib

17. Isa vaatas Hoidja puhtasse valgusesse, mis ümbritses nähtamatut Vaimu ja selle aupaistet. Niiviisi Hoidja viljastus temast. Isale sündis kirgas säde õndsusega sarnanevas valguses. Säde ei olnud võrreldav Isa suurusega. Nii sündis Ema-Isa ainus Poeg. Vaid tema üksi on Isa järglane, Isa, puhta valguse, ainus Poeg. Nähtamatu neitsilik Vaim rõõmustas valgusest, mis oli sündinud ja ilmunud esimesena tema Hoidja esimesest jõust ehk Barbelost.

18. Vaim võidis Poega Kristuse võidega, mis talle kuuluski. Niiviisi muutus ta täiuslikuks ja temal ei olnud puudu ühestki Kristuse omadustest, sest Isa, nähtamatu Vaim oli võidnud ta Kristuseks. Kui Isa valas õli Poja peale, siis see seisis tema ees. Saanud Vaimult võide, ülistas Poeg otsekohe Püha Vaimu ja täiuslikku Hoidjat, tänu kellele ta oli sündinud.”

19. Poeg palus anda endale töökaaslaseks Tarkust. Isa nõustus ja Tarkus ilmus ning asetus Kristuse kõrvale ülistades Isa ja Hoidjat. Kõik nad sündisid vaikuses.

Mõte loob tahte ja sõna

20. “Hoidja tahtis luua midagi nähtamatu Vaimu Sõnaga. Tema tahe sai kuju ja sellest ilmusid üheskoos Mõistus ja Selgus, kiites nähtamatut Vaimu. Sõna järgnes tahtele, sest sõna kaudu lõi jumalik Isesündinu Kristus universumi.

21. Elu ja tema tahe ning Mõistus ja Sõna (Algteadmine) olid oma kohtadel ja ülistasid nähtamatut Vaimu ja Hoidjat, sest tänu nendele olid nad sündinud. Püha Vaim tegi läbi Hoidja jumaliku Isesündinu täiuslikuks, kes oli tema ja Mõtte poeg, et tema jumalik Isesündinu asetuks suure ja nähtamatu neitsiliku Vaimu ette.

22. Kristus, kes ülistas Vaimu suure häälega, oli ilmunud Hoidjast. Nähtamatu neitsilik Vaim asetas tõelise jumaliku Isesündinu kõiksuse valitsejaks ja andis tema kätte kogu meelevalla ja selle sees oleva tõe, et Isesündinu mõistaks kõike. Teda kutsutakse nimega, mis on kõigist nimedest ülem ja seda öeldakse vaid neile, kes on seda väärt. Kristusest ja Puhtusest ilmusid nähtamatu Vaimu kingitusena tema neli suurt valgust, et need asetuksid tema ette. Ta vaatas kuidas tema ette asetusid need kolm: Tahe, Mõte ja Elu ning neli jõudu: Mõistmine, Armulikkus, Arusaam ja Otstarbekus (Ymmarys, Armo, Käsityskyky ja Järkevyys).

Neli igavest valgust

23. Armulikkus kuulub igavesele valgusele, Harmozelile, esimesele inglile. Selle igavese valgusega on veel kolm muud igavest olendit: Arm, Tõde ja Vorm (Armo, Totuus ja Muoto).

24. Teine valgus on Oroiael, kes on pandud teise igavese riigi valitsejaks. Temaga koos on kolm muud igavest olendit: Mõistus, Mõistmisvõime ja Mälu (Äly, Käsityskyky ja Muisti).

25. Kolmas valgus on Davithe, kes on asetatud kolmanda igavese riigi valitsejaks. Temaga koos on kolm muud igavest olendit: Arusaam, Armastus ja Tähelepanu (Ymmärys, Rakkaus ja Havainto).

26. Neljas valgus on Elleth, kes on pandud neljanda igavese riigi valitsejaks. Temaga koos on kolm muud igavest olendit: Täius, Rahu ja Tarkus (Täydellisyys, Rauha ja Viisaus).

27. Need neli valgust asetusid jumaliku Isesündinu ette ja need kaksteist igavest olendit asetusid Suure nähtamatu Vaimu poja, Isesündinud Kristuse ette nähtamatu Vaimu heasoovlikust tahtest. Need kaksteist igavest olendit kuulusid Isesündinud Pojale.

Täiuslik inimene on sündinud

28. Püha Vaimu tahtel ja Isesündinu vahendusel loodi kõiksus. Kui nähtamatu Vaimu tahe paljastus ja Isesündinu soovis, täiusliku Mõistuse Sõnast ilmus täiuslik inimene, esimeses ilmutuses ja tões. Neitsilik Vaim andis talle nime Geradamas ja pani ta esimese, igavese valgusriigi kohale, koos suure Isesündinu, Kristuse ja Harmozeli, esimese valguse kõrvale ja tema jõud olid temaga. Nähtamatu andis talle mõistuse ja võitmatuse jõu.

29. Nii täiuslik Inimene rääkis, austas ja ülistas nähtamatut Vaimu öeldes: “Tänu Sinule on sündinud kõiksus ja sinusse pöördub ta lõpuks tagasi. Ma ülistan ja austan Sind ja Isesündinut ja igavesi olendeid, neid kolme, Isa, Ema ja Poega, täiuslikku võimu”

30. Täiuslik Inimene asetas poja Seti teise valgusriigi kohale, Oroiaelin, teise valguse ette. Kolmanda valgusriigi, kolmanda valguse Davithe kohale asetati Seti järeletulijad. Nii pandi pühade hinged omale kohale. Neljandasse valgusriiki pandi need hinged, kes ei mõistnud Täiuslikkust (Täyteyttä). Nad ei kahetsenud kohe, vaid panivad hetke aja vastu: Nad kahetsesid alles hiljem ja said koha neljandas valgusriigis, Elelethi juures. Need niiviisi sündinud ülistasid nähtamatut Vaimu.

Tarkus loob Jaldabaoth’i

31. Kuid üks igavestest olenditest, Mõistuse Tarkus, hakkas arutlema ja omaette mõtlema Nähtamatust Vaimust ning Sõnast (Algteadmisest). Ta tahtis luua endast midagi nende sarnast ilma Vaimu soostumuse ja heakskiiduta ning küsimata oma teise poole arvamust. Kuigi tarkus ei leidnud meesosapoolt ja ei saanud tema heakskiitu, arutles ta ilma Vaimu soostumiseta ja abikaasa teadmata ning andis mõttele vormi.

32. Tarkuses oleva võitmatu jõu tõttu ei jäänud tema mõtted lihtsaks mõtteks, vaid sellest ilmus midagi ebatäiuslikku, vormilt erinevat kui ta ise, sest ta oli loonud selle ilma teise pooleta. Sellel ei olnud ema vormi, vaid see oli väljanägemiselt teistsugune. Kui Tarkus vaatas seda, mille ta oli loonud siis ta nägi, et sellel oli lõvinäolise mao vorm. Selle silmad olid kui leegitsevad välgud, millest säras valgust. Tarkus heitis selle endast, väljapoole oma ruumi, et keegi surematutest ei näeks seda, sest ta oli loonud selle teadmatuse vallas olles. Tarkus ümbritses enda poolt loodu valge pilvega ja pani selle keskele trooni, et keegi ei näeks seda olendit peale Püha Vaimu, keda kutsutakse kõige “elava emaks”.

Jaldabaoth loob valitsejaid

33. Tarkus andis loodule nimeks Jaldabaoth ja temast sai esimene valitseja. Ta võttis emalt suure jõu ja läks ema juurest ning läks ära sealt, kus ta oli sündinud. Ta hakkas valitsema ja looma endale teisi igavesi olendeid ereda tule leekides, mis on ikka veel olemas. Ta liitus oma meeletusega, mis temas oli ja sünnitas endale valitsejaid, kes olid tema alamad ja kaksteist inglit ning igaühele neist oma igavese riigi surematute eeskujust lähtudes. Ta lõi endale seitse inglit ja inglitele kolm jõudu, kes kõik on tema alamad, 360 ingelolendit ning tema kolmanda võimu, enne teda olemas olnud eeskujust lähtudes. Valitsejad ilmusid kõige loojast, pimeduse ja teadmatuse esimesest valitsejast. Ka nemad pärinesid sellest teadmatusest, mis oli nemad loonud.

34. Esimese nimi oli Athoth, keda sugukonnad hakkasid nimetasid saagikorjajaks. Teine oli Harmas, kadeduse (ka: tule) silm. Kolmas oli Kalila-Umbri, neljas Jabel, viies Adonaios keda kutsutakse ka Sabaoth’ks, kuues on Kain, keda inimsugukonnad nimetavad päikeseks, seitsmes on Abel, kaheksas Abrisene, üheksas Jobel, kümnes Armupiel, üheteistkümnes Melkhir-Adonin ja kaheteistkümnes Belias, kes on manala sügavuste kohal.

35. Nad kõik on saanud nime himust ja vihast, kuid neile kõigile anti veel teinegi nimi. Need teised nimed said nad üleval olevast särast ja need olid nende õiged nimed, mis paljastasid nende tegeliku olemuse. Jaldabaoth andis neile nimed, mis lähtusid tema ettekujutusest nende jõu olemusest. Igaveste olendite tõttu nende jõud vähenes ja nad muutusid nõrgaks, kuid Jaldabaothi antud nimed muudavad nad võimsaks ja panevad kasvama.

36. Jaldabaoth asetas seitsmenda taeva kohale valitsejateks seitse kuningat, ühe iga taevavõlvi kohta ja viis kuningat sügaviku kuristiku kohale. Ta andis neile osa tulest, kuid ei andnud neile valguse jõudu, mille ta oli saanud emalt, sest ta oli teadmatusest pimestatud.

37. Kui valgus segunes pimedusega, pani see pimeduse särama. Kui taas pimedus segunes valgusega, see tuhmistas valguse, ning see ei olnud enam ei valgus ega ka pimedus. Nii muutus Jaldabaoth nõrgaks ja sellel nõrgal valitsejal oli kolm nime: esimene oli Jaldabaoth, teine Saklas ja kolmas Samael. Temas olev meeletus muutis ta jultunuks (häbematuks, jõhkraks). Ta väitis, et “Mina olen Jumal ja muud Jumalat ei ole”. Ta ei tundnud oma jõu algupära, millest ta oli alguse saanud.

Inglite valitseja

38. Igaüks valitsejatest tegi endale seitse jõudu ja iga jõud tegi endale kuus inglit, kuni ingleid sai 365. Need on nende kehastused: esimene on oinanäoline Athoth, teine eeslinäoga Eloaios, kolmas hüaaninäoline Astafaios, neljas maonäoline Jao, kellel on seitse pead, viies maonäoline Sabaoth, kuues paavianinäoline Adonin ja seitsmes Sabbade, kellel on pimestavalt põletav nägu. See on nädala seitsmene jaotus.

39. Jaldabaothil oli veelgi enam erinevaid nägusid kui neil nii, et ta sai esineda nende ees ükskõik millise näoga. Ta andis osa tulest neile, olles serafide keskel ja seeläbi neid valitsedes. Hiilguse jõu tõttu, mille ta oli saanud valgusena emalt, nimetas ta enda Jumalaks. Ta ei olnud kuulekas kohale, kust ta oli pärit.

Jaldabaoth ühendab jõud ja valitsejad

40. Jaldabaothil tekkis mõte ühendada seitse jõudu haldavate valitsejatega. Niipea kui ta andis käsu, nii ka juhtus. Ta andis nime igale jõule, alustades kõrgeimast. Esimene oli Headus (Hyvyys), kes oli koos esimese valitseja Athothinga. Teine on Vardja (Kaitselmus), kes oli koos teise valitseja Eloaion’ga. Kolmas on Jumalus (Jumaluus), kes oli koos kolmanda valitseja Astrafaion’ga. Neljas oli Ülemvõim (Herruus), kes oli koos neljanda valitseja Jaon’ga. Viies oli Kuningavõim (Kuninkuus), kes oli koos viienda valitseja Sabaothi’ga. Kuues oli Kadedus (Kadeus), kes oli koos kuuenda valitseja Adonini’ga. Seitsmes oli Mõistmine (Ymmäryys), kes oli koos seitsmenda valitseja Sabbateoni’ga.

41. Nii nagu igaveseski taevas, oli neil igaühel oma taevakaar. Neile anti nimed üleval olevate kirgaste järgi, et neid saaks hävitada. Nende looja andis neile nimed, mille abil tegid nad jõulisi tegusid. Siiski nimed, mis neile anti ülal asuvate järgi, osutusid neile saatuslikuks ja võtsid neilt nende jõu, seetõttu oligi kõigil neil kaks nime.

42. Jaldabaoth organiseeris kõike kasutades eeskujuna igavesi olendeid, kes olid juba olemas. Tema eesmärgiks oli teha jõududest samasugused, kui seda olid puhtad jõud. Tõsi ta ise ei näinud puhtust, vaid seda nägi temas olev jõud, mille ta oli võtnud emalt, kui too oli loonud teda algupärasele korrale vastavana. Kui ta nägi loodut enda ümber ja enda kõrval lugematut arvu ingleid, kes pärinesid temast, siis ta ütles neile: Mina olen vägev Jumal ja ei ole teisi jumalaid minu kõrval. Niiviisi andis ta juuresolevatele inglitele teada, et on olemas teine Jumal. Kui teist ei oleks nimetatud, kelle vastu oleks ta siis propageerinud?

Tarkus kahetseb tegu

43. Nüüd ema ei julgenud ära tulla, vaid liikus edasi-tagasi ning ta hakkas tajuma, milline õnnetus oli tekkinud sellest, et tema valguse sära tuhmistus. Ta kaotas valgust, sest tema abikaasa ei arvanud temaga ühtmoodi. Ta kahetses, nähes tekkinud kurjust ja seda, et ta poeg varastas. Unustus valdas teda teadmatuse pimeduses ja hakkas teda liikudes häbistama.

44. Siis ma küsisin: “Mu Jumal, mida tähendab see, et ta liikus edasi tagasi?” Ta naeratas ja ütles “Ära mõtle, et ta liikus vete kohal nii, nagu seda ütles Mooses. Selle asemele ta kahetses nähes tekkinud kurjust ja seda, et tema poeg varastas. Unustus võttis tema üle võimust teadmatuse pimeduses ja ta hakkas seda liikudes häbenema. Liikumine edasi-tagasi on seega liikumine.”

45. Jultunu võttis emalt jõu, kuid ta ei saanud millestki aru sest kujutles, et ei ole olemas kedagi peale tema ema. Kui ta nägi neid paljusid ingleid, keda ta oli loonud, tõstis ta enda nende valitsejaks. Kui ema avastas, et pimeduse kate oli täiuslik, mõistis ta et tema abikaasa ei olnud temaga ühel meelel. Nüüd ta kahetses ja nuttis ohtralt.

46. Kogu kõiksus kuulis tema kahetsuspalvet ja ülistas nähtamatut neitsilikku vaimu tema poolest. Püha vaim voolas tema kohale kogu igaveste olendite täiusega. Tema abikaasa ei tulnud tema juurde otse, vaid täiuslikkuse vahendusel, et parandada tema eksitust. Ema tõsteti üles, kuid mitte tema enda igavesse valdkonda, vaid poja kohale. Nii pidi ta asuma üheksandas taevas, kuni ta ei ole parandanud oma viga.

Valitsejad loovad inimese

47. Hääl kuuldus taevast, üleval olevate igaveste olendite juurest: “On olemas Inimene ja Inimese poeg”. Kui esimene valitseja, Jaldabaoth seda kuulis, arvas ta, et see on tema ema hääl. Ta ei teadnud, kust see hääl tuli. Kuid neid õpetasid püha Ema-Isa ja koguni täiuslik Hoidja (Kaitselmus), pilt Nähtamatust, mis on kõiksuse Isa. Emast-Isast, esimesest Inimesest oli kõiksus sündinud, sest ta ilmutas end inimlikul kujul.

48. Siis vappus kogu esimese valitseja riik ja sügavuste alused kõikusid. See, mis on all, sai valgustatud mateeria kohal olevatest vetest, kui esimese Inimese pilt ilmutus ja paljastus. Kõik võimud ja esimesed valitsejad vaatasid ja nägid, et kõik allpool olev oli valgustatud. Kuna oli valge, nägid nad pildi vees olevaid peegeldusi. Jaldabaoth ütles juuresolevatele võimudele: “Tulge, teeme inimese Jumala pildina ja meie enda sarnasena, et tema pilt oleks meile valguseks”.

49. Võimud lõid jõududest, mis neist kellelgi oli, selle pildi järgi, mis neile oli antud. Iga võim andis ühe omaduse sellest pildist lähtudes, mida nad olid näinud oma silmade poolt tunnetatud kujul.

50. Jaldabaoth lõi esimese, täiusliku inimesega sarnaneva olendi ja nad ütlesid: “Nimetame ta Aadamaks, et saaksime tema nimest valguse jõu”. Ja niiviisi hakkasid võimud tegutsema. Esimene, Headus (Hyvyys), moodustas luuhinge; teine, Vardja (Kaitselmus), moodustas kõõluste hinge; kolmas, Jumalikkus (Jumaluus), moodustas lihahinge; neljas, Ülemvõim (Herruus), moodustas luuüdi hinge; viies, Kuningavõim (Kuninkuus), moodustas verehinge; kuues, Kadedus (Kateus), moodustas kehahinge ja seitsmes, Mõistmine (Ymmaryys), moodustas juuste hinge.

Inglid moodustavad kehaosad

51. Hulk ingleid asetus Aadama ette. Nad said võimudelt hinge seitse algosa, et nad ühendaksid kehaosad ja muu juurdekuuluva õigel viisil. Esimene, Rafao, moodustas alustuseks pealae. Abron moodustas pea, Meningesstroeth ajud, Asterekhmen parempoolse silma, Thaspomokham vasakpoolse silma, Ieronymos parempoolse kõrva, Bisuum vasakpoolse kõrva, Akioreim nina, Banen-Efrum huuled, Amen hambad, Inikan purihambad, Basiliademe kurgumandlid, Basiliademe kurgunibu, Adaban kukla, Kha’aman selgroo, Dearkho kaela, Tebar vasema õla, Mniarkhon vasaku küünarnuki, Tebar parema õlanuki, Abitron parema käelaba, Euanthen vasaku käelaba, Krys parema käe Balyai vasaku käe, Treneu parema käe sõrmed, Balbel vasaku käe sõrmed, Krima käte küüned, Astrops parema rinna, Barrof vasaku rinna, Baum parema kaenlaaluse, Ararim vasaku kaenlaaluse, Arekh rinnakoopa, Fthaue naba, Senafim kõhukoopa, Arakhethopi parema külje, Zabedo vasaku külje, Barias parema puusa, Fnuth vasaku puusa, Abenlenarkhei luuüdi, Khnumeninorin luud, Gesole mao, Agromauma südame, Bano kopsud, Sostrapal maksa, Anesimalar põrna, Thopithro sooled, Biblo neerud, Roeror kõõlused, Tafreo selja, Ipuspoboba veenid, Bineborin arterid, Latoimenpsefei-Noune vaimud, kes on hingusteks kõikides kehaosades. Entholleia lõi kogu liha, Beduk parempoolse neeru, Arabei vasaku neeru, Eilo munandid, Sorma suguelundid, Gormakaiokhlabar parema kintsu, Nebrith vasaku reie, Pserem parema jala lihased, Asaklas vasaku jala lihased, Ormaoth parema põlve, Emenyn vasaku põlve, Knyks parema sääreluu, Typelo vasaku sääreluu, Akhiel parema pahkluu, Fneme vasaku pahkluu, Fiuthrom parema jala, Boabel selle varbad, Trakhun vasaku jalad, Fikna selle varbad, Miamai jalgade küüned, Labernium .... (edasine osa on hävinud) .

Kehaosade ja omaduste valitsejad

52. Kõiki ruumiosi asetati valitsema need seitse: Athoth, Harmmas, Kalila, Jabel, Sabaoth, Kain ja Abel. Need jõud mõjutasid liikmeid igaüks oma osas: peas Diolimodraza, kaelas Iammeaks, parempoolses õlas Jakuib, vasakus õlas Uerton, paremas käes Udidi, vasakus Arabo, parema käes sõrmedes Lampno, vasaku käes sõrmedes Le’ekafar, paremas rinnas Barbar, vasakus rinnas Imae, rindkehas Pisandraptes, paremas kaenla-augu Koade, vasaku kaenla-augu Odeor, paremas küljes Asfiksiks, vasakus küljes Synongkhuta, rinnaõõnes Aruf, kõhus Sabalo, paremas reies Kharkharb, vasakus reies Khthaon, kõigis suguorganites Bathinoth, paremas põlves Khuks, vasakus põlves Kharkha, paremas sääres Aroer, vasakus sääres Toekhtha, paremas pahkluus Aol, vasakus pahkluus Kharaner, paremas jalas Bastan ja selle varvastes Arkhentekhtha, vasakus jalas Marefnunth ja selle varvastes Abrana. Nende kõikide valitsejateks sai seitse olendit: Mikhael, Uriel, Asmenedas, Safasatoel, A’armuriam, Rikhram ja Amiorps.

53. Meelte eest oli vastutus Arkhendektal, tähelepanuvõime eest vastutas Deitharbathas, ettekujutlusvõime eest Umma, jäsemete koostöö eest vastutas A’akhiaram ja erutavate stiimulite eest Riaramnakho.

54. Keha mõjutavate vaimolendite algallikates määrati need neli: kuumus, külmus, niiskus ja kuivus. Nende kõikide emaks on mateeria. Kuumust valitseb Floxofa, külmust Oro’orrothos, kuivust Eimakho ja niiskust Athyro. Nende keskel on nende ema, Onorthokhrasai. Tema tegevust ei ole piiratud, vaid ta sekkub neisse kõikidesse. Selline on mateeria tegelikkuses, sest sellest saavad vaimolendid toitu.

Vaimolendite juhid

55. Need neli on hingeolendite juhtideks: Efememfi, kes esindab naudinguid; Joko, kes esindab himusid; Nenentofini, kes esindab kurbust ning Blaomen, kes esindab hirmu. Nende kõikide emaks on Esthensisukhepiptoe (s.t tähelepanu-võime ei ole tundepuhangute vallas). Nendest neljast pärinevad kahjulikud tunded. Kurbusest sünnivad pahasoovlikus, kadedus, piin, ahistus, valu, kahetsematus, mured, hädaldamine jms. Meeleheast sünnivad kõikvõimalikud pahed, tühi ülbus, jms. Himustamisest pärinevad viha, raev, meelehärm, õelus jms. Hirmust tekivad õudused, lipitsemine, ahistatus ja häbistumine.

56. Need kõik on kasutud ja pahade asjade sarnased. See mõte, mis juhib nende arusaama tõest, on Anazro, materialistliku elu pea, sest tema ja Esthesiszukhepiptoe kuuluvad kokku. See on inglite arv ja kokku on neid 365. Nad kõik töötasid, kuni said hingelise ja ainelise keha valmis koht koha järele.

57. Ülejäänud kahjulikest tunnete eest vastutavad teised, kellest ma pole sulle rääkinud. Kui tahad nendest enam teada, siis nendest on kirjutatud Zoroastrose raamatus.

Inimesse puhutakse vaim

58. Kõik inglid ja vaimolendid jätkasid tööd, kuni said hingestatud keha kokku pandud. Nad ei suutnud panna seda siiski liikuma, sest isegi pika aja jooksul ei liigutanud see end karvavõrdki.

59. Kui ema tahtis tagasi võtta jõudu, mille ta oli andnud esimesele valitsejale, palus ta Ema-Isa, kes on suured oma armus. See saatis viis valgust püha kava kohaselt esimese valitseja inglite juurde. Et võtta ema jõud Jaldabaothilt, andsid nad talle nõu: “Puhu oma vaimu loodud näkku ja see keha ärkab ellu”. Jaldabaoth puhus sellele oma vaimu, ema jõudu, teadmata mida ta teeb, sest ta oli teadmatuses.

60. Nii kandus ema jõud üle Jaldabaothist hingelisse kehasse. See oli tehtud tema sarnaseks, kes on olnud aegade algusest peale. Keha hakkas end liigutama, kogus jõudu ja täitus valgusega.

Võimud kadestavad inimest

61. Muid võime haaras otsekohe kadedus, sest nad olid koos loonud inimese ja andnud talle oma jõu. Tema aga oli muutunud targemaks kui need, kes tema loomises osalesid ja isegi targem kui esimene valitseja ise. Kui valitsejad märkasid, et inimene oli valgusega täidetud, targem kui nemad ja ilma paheta, võtsid nad ta ja heitsid mateeria madalamatesse kihtidesse.

62. Õnnis Ema-Isa, hea ja armuline, halastas sellele ema jõule, mille esimene valitseja oli ära andnud. Kuna valitsejad olid saamas ülemvõimu hingelisest, aistingutega tunnetatavast kehast, saatsid Ema-Isa hea ja üliarmuliku Vaimu vahendusel Aadamale abilise, erksa Mõistuse, kes oli pärit Emast-Isast. Teda nimetati Eluks (Elämäksi) (vrdl 1 Moosese 2:20) Ta aitas loodut ja nägi vaeva sellega juhtides teda täiuslikkusesse, mis talle kuulus. Ta õpetas inimesele, et üles viib sama tee, mida mööda ta on alla tulnud. Erk Mõistus (Äly) oli peidetud Aadamasse, et valitsejad ei teaks seda. Mõistuse eesmärgiks oli parandada ema poolt tekitatud puudused.

Valitsejad teevad inimesest sureliku

63. Inimeses olev valgus paljastas tema olemuse. Tema mõtted suundusid nendest kõrgemale, kes olid ta loonud. Kui nad tõstsid oma pilgu, nägid nad, et tema mõtted olid suurepärased. Nad koostasid plaani koos kõigi valitsejate ja inglitega . Nad võtsid tuld, maad ja vett ning segasid need tulise tuulega. Nad sundisid neid ühinema ja moodustama ühte tervikut, tekitades seeläbi suure segaduse. Nad viisid inimese surma varju, et luua ta uuesti maast, veest, tulest ja mateeriast ehk teadmatuse pimedusest pärinevast hingest, himust ja enda väärastunud vaimust. Sellisel viisil uuesti loodud keha oli koobas, mille röövlid panid inimesele unustuse ahelateks.

64. Nii sündis surelik inimene. Tema oli esimene, kes tuli alla ja sattus eristusse. Temas olev ergas Mõistus äratas siiski tema mõtlemisvõime.

Aadam viiakse paradiisi

65. Valitsejad panid Aadama paradiisi ja ütlesid talle: Söö kõike rahus.

66. Siiski oli nende poolt pakutav nauding mõru ja nende headus silmakirjalik. Nende naudingud olid pettus, nende puud patused, nende viljad olid tapvalt mürgised ja nende lubadus põhjustas surma. Keset paradiisi olid nad paigutanud elupuu.

67. Mina õpetan teile nende elu saladusi ehk nende poolt koostatud plaani ja seda, milline nende vaim tegelikkuses on. Selle puu juur on mõru, selle oksad tapavad, selle vari õhkab viha, selle lehtedes peitub pettus ja selle õitest nõrgub kurjuse õli. Selle vili on surm, soov on selle seeme ja pimeduses puhkeb ta õitsele. Toonela on nende koht, kes seda maitsevad ja pimedus on nende puhkekoht. (BG-s ja NHK III märgitakse lisaks: See on tõrges vaim, kes on sündinud nendest, kes tahavad juhatada Aadama eksituse teele, et ta ei mõtleks talle kuuluvale täiuslikkusele. Selline see puu oli).

68. See, mida nimetati hea ja paha puuks, oli tegelikult ergas Mõistus (Äly). Valitsejad jäid selle puu ette, et Aadam ei näeks täiuslikkust ega mõistaks alastusest tekkivat häbi. Siiski sain ma inimesed sööma selle puu vilja.

Aadam uinutatakse

69. Mina küsisin Vabastajalt: “Mu Isand, kas madu ei õpetanud Aadamat sööma?” ja Isand vastas naeratades: “Ja, kuid madu õpetas inimesi sööma kurjusest, mis on himude tagajärg ja mis tekitab hävingut, et Aadamast oleks kasu valitsejate juhile. Esimene valitseja mõistis siiski, et Aadam ei allu talle. Aadamas oli nimelt mõistuse valgus, mis tegi ta targemaks kui esimene valitseja. Esimene valitseja tahtis tuua esile jõudu, mille ta oli ise Aadamale andnud ja suigutas Aadama unne” (vrdl. 1 Moos 2:21)

70. Mina küsin oma Isandalt: “Mida tähendab uni?” Tema vastas: “Oled kuulnud, et Mooses kirjutas esimeses kirjas: Jumal uinutas Aadama loomulikku unne. Nii ei ole, vaid Aadama mõistmisvõime uimastati. Vaata, ta ütles prohveti vahendusel: Mina kivistan (paatan) nende südamed, et nad ei mõistaks ega näeks. Siis tahtis esimene valitseja võtta Aadama küljest temasse peitunud erksa Mõistuse. Kirgast Mõistust ei ole siiski võimalik kätte saada. Kuigi pimedus püüdis teda, ei saanud ta tema üle võimu”.

Jaldabaoth loob naise

71. Esimene valitseja võttis osa Aadamas olnud jõust. Ja tegi siis teise kujulise loomuse, mis oli talle ilmutunud Ema sarnane ja pani naisekujusse selle osa inimese jõust, mille ta oli suutnud Aadamast eraldada. Aadamast ei võetud seega mitte tema küljeluud, nagu Mooses väitis.

72. Kui Aadam nägi enda kõrval naist, siis just sellel hetkel tuli erk Mõistus esile, sest kadus Aadama meeli katnud pimedus. Aadam tuli teadvusele pimeduse poolt põhjustatud joovastusest, tundis ära endasarnase ja ütles: “See on luu minu luudest ja liha minu lihast. Seetõttu jätab mees isa ja ema ning liitub naisega (Vaimoon) nii, et need kaks muutuvad üheks lihaks. Sellisel moel saadetakse inimesele tema abikaasa ning ta jätab oma isa ja ema.

73. Õde Tarkus tuli süütult alla, et parandada puudujääki. Sellepärast nimetas taevast valitsev Hoidja teda eluks ehk kõige elava emaks. Tal õnnestus panna Aadamat ja tema abikaasat maitsema täiuslikke teadmisi.

74. “Ma ilmutasin end kotka kujul teadmiste puu kohal. See puu oli Mõistus, mis pärines säravpuhtalt Hoidjalt. Tahtsin neid õpetada ja äratada nad sügavast unest, sest need kaks olid langenud, kuid nüüd märkasid nad, et on alasti. Mõistus ilmestus neile valgusena ja äratas nende mõtlemisvõime”.

Jaldabaoth vägistab Eeva

75. Kui Jaldabaoth märkas, et inimesed eemalduvad temast, siis ta needis enda poolt loodud maa. Ta leidis naise, kui too oli valmistumas mehe jaoks. Jaldabaoth oli naise valitseja, kuid ei teadnud saladust, mis oli saanud alguse pühast plaanist. Inimesed taas ei julgenud talle etteheiteid teha. Jaldabaoth paljastas oma teadmatuse inglitele. Ta ajas Aadama ja Eeva paradiisist välja ja sulges nad süngesse pimedusse.

76. Esimene valitseja nägi Aadama kõrval seisvat neitsit ja seda, et seal oli elav, särav Mõistus. Jaldabaoth ei suutnud siiski mitte millestki aru saada. Kui kõiksuse hoidja märkas seda, saatis ta abilised, et need rööviksid Eeva elu.

77. Esimene valitseja vägistas Eeva ja see sünnitas talle kaks last, esimese ja teise, Eloim’i ja Jave (Jahve?). Eloimil oli karu ja Javel kassi nägu (need nimed meenutavad heebreakeelses Vanas testamendis kasutatud nimesid Elohim ja Jahve). Teine nendest oli õiglane, teine aga ebaõiglane (BG-s ja NHK III on sedapidi, NHK IV on vastupidi). Esimene valitseja pani Jave valitsema tuld ja tuult, Eloimist tegi ta aga vee ja maa valitseja. Neile kahele andis ta oma kavalusest ka nimed: Kain ja Abel.

78. Tänapäevani välja on suguühe jätkunud esimese valitseja tõttu. Tema külvas himu seemne Aadama abikaasasse. Temast algas arenguliin, et kehade koopiad saavad alguse suguaktist. Ta andis neile väärastunud vaimu. Esimene valitseja pani Eloimi ja Jave riigivalitsejateks nii, et nad valitseksid seda koobast.

Seti sünd

79. Aadam järgis seda, mis oli tema enda algteadmistele vastav ja talle sündis Inimese pojaga sarnanev laps. Aadam andis talle nimeks Set, igaveste olendite järeltulijate järgi. Samal ajal saatis Ema alla vaimu naise kujul, kes meenutas teda ja koopiana iseendast, temast, kes on täiuslikkuses. Ta valmistas ette eluruumi all asuvatele igavestele olenditele.

80. Esimene valitseja jootis neile unustuse vett, et nad ei teaks, kust nad on tulnud. Nii muutusid Seti järeletulijad mõneks ajaks teenijateks, kuid kui Vaim laskub pühade igaveste olendite juurde, siis see viib nad tagasi algseisundisse ja parandab nende puudused. Siis muutub kogu kõiksus pühaks ja täiuslikuks.

Kes pääsevad

81. Mina ütlesin Vabastajale: “Isand, kas kõik hinged pääsevad puhtasse valgusesse?” Ta vastas mulle: “Sa arutled suuri küsimusi. Neid on raske seletada teistele kui neile, kes pärinevad vankumatute soost. Nende kohale laskub elu Vaim ja astub nende jõusse. Just nemad pääsevad ja neist saavad täiuslikud. Nemad muutuvad suurte asjade vääriliseks. Seal nad puhastuvad kõigest pahast ja ebaõiglusest tekkinud muredest. Nad ei pea enam muretsema millegi muu üle kui igavikust. Sellest hetkest peale pööravad nad tähelepanu vaid sellele, ilma viha, ilma kadeduse, pahatahtlikkuse ja soovideta, midagi ahnitsemata. Neid ei seo enam miski muu kui lihalik olemus, mis on nende kohal. Nad ootavad aega, mil nad võivad kohtuda nendega, kes võtavad neid vastu. Nende sarnastena on nad igavesed ja väärt igavest elu ja seetõttu on nad kutsutud. Nad pidasid vastu ja kannatasid välja kõige, et saada auhinnaks otsuse ja pärisid igavese elu”.

82. Mina küsisin: “Isand, aga need hinged, kes ei ole teinud häid tegusid, kuigi jõud ja elu Vaim on laskunud nende kohale? Kas nemad jäävad väljapoole?” Vabastaja vastas: “Kui Vaim on laskunud nende kohale, on selge et nad päästetakse ja nad muutuvad. Jõud laskub igaühe kohale, sest ilma selleta ei pea keegi vankumata vastu. Kui elu Vaim kasvab neis nende sündides ja jõud tuleb esile ja tugevdab neid vaime, siis ei saa enam keegi neid eksitada pahadele tegudele. Selle asemele need, kelle üle väärastunud vaim on laskunud, tunnevad kutset sellele ja nad eksivad”

83. Mina küsisin: “Isand, kuhu need hinged satuvad, kui nad eralduvad kehast?” Ta naeratas ja vastas: “ Hing, mille jõud kasvab suuremaks kui põlastusväärne vaim, on tugev. Ta põgeneb halva eest ja pääseb, kui puhtus tuleb tema juurde. Nii ta pääseb puhkama igaveste olendite juurde”.

Eksinudki pääsevad

84. Mina küsisin: “Isand, aga need, kes ei tea, kellele nad kuuluvad? Kuhu nende vaimud satuvad?” Ta vastas: “Paheline vaim on saanud nad enda võimu alla, kui nad eksivad. See vaim kurnab hinge, ahvatleb teda halbadele tegudele ja suigutab ta unustuse unne. Seejärel kui hing eraldub kehast, antakse see üle valitsejatele, kes esimese valitseja lõid. Nad panevad hinge ahelatesse, heites selle vanglasse ja valvavad seda, kuni ta ärkab unest ja muutub teadlikuks. Seeläbi muutub ta täiuslikuks ja pääseb”.

85. Mina küsisin: “Isand, kuidas hing muutub nii väikeseks, et ta ei suuda enam tagasi pöörduda ema olemusse või muutuda inimeseks?” Kuuldes seda küsimust Vabastaja rõõmustas ja ütles: “Sa oled tõepoolest õnnelik, sest sa oled sellest aru saanud. See hing liidetakse teise hingega, milles on elu Vaim ja see Vaim päästab ta, ning see ei pea enam uuesti kehastuma”.

86. Mina küsisin: “Isand, aga need, kes said teadmise, kuid pöördusid ära? Kuhu nende hinged satuvad?” Sellele ta vastas: Need viiakse sinna, kuhu puudulikud inglidki satuvad. Seal ei saa enam oma meel muuta. Neid peetakse seal selle päevani, mil hakatakse piinama neid, kes on pilganud Vaimu. Nad saavad igavese karistuse”.

Saatuse algupära

87. Mina küsisin: “Isand, kust halvustav vaim üldse tuli?” Seejärel ta ütles: “Ema-Isa, kes on suured oma armus, Vaim, kes on igal viisil püha, armuline ja kes peab teist hoolt, tema särava Hoidja Mõistus äratas täiusliku suguvõsa järglaste mõtted ja inimese igavesele valgusele. Kui esimene valitseja sai teada, et nad on temast kõrgemal ja arukamad, siis ta tahtis ära võtta nende mõtted. Ta ei saanud siiski aru, et nad olid temast kõrgemal just nende samade mõtete tõttu. Seetõttu ta ei saanudki neid oma võimu alla.”

88. Ta koostas plaani valitsejate, oma jõududega ja nad vägistasid üheskoos Tarkuse. Sellest sündis kibe saatus, viimane ähvardavatest ahelatest. Saatus on hirmutav, kuna valitsejadki on hirmutavad. Tänapäevani on saatus piinavam ja tugevam kui Tarkus, millega jumalad, inglid, pahad vaimud ja kõik sugukonnad on segunenud”.

89. Sellest saatusest tõusid esile kurjus, vägivald, laim, unustuse ahelad, teadmatus, kõik karmid käsud, rasked patud ning suur hirm. Nii muudeti kõik loodud pimedateks ja nad ei saanud enam tunda Jumalat, kes on kõigist kõrgemal. Nad ei saanud oma pattudest aru, kuna neid katsid unustuse ahelad. Neid seovad mõõdud, hetked ja tähtajad, sest saatus valitseb kõike”.

Jaldabaoth põhjustab uputuse

90. Nüüd Jaldabaoth kahetses kõike, mis oli temast tekkinud. Ta otsustas hävitada uputusega selle kõige, mida inimene oli suutnud luua. Hoidja suur sära rääkis sellest Noale, kes kuulutas seda edasi kogu inimkonnale. Need, kes ei olnud sama sugu kui Noa, ei hoolinud temast.

91. Mooses ütles: “Nad peitusid laeva (arkki – s.k (paberi)poogen). See ei ole siiski tõde, vaid nad peitusid teatud kohta, nii Noa kui ka mõned teised vankumatute suguvõsasse kuulunud inimesed. Nad läksid sinna ja peitusid valgesse pilve. Nii õppis Noa tundma autoriteeti.”

Inglid eksitavad inimest

92. Noaga koos oli valgusest pärit olev naiselik kuju, mis valgustas nende arusaama. Jaldabaoth oli nimelt katnud kogu maailma pimedusega ja koostanud võimudega plaani. Ta oli saatnud inglid inimeste tütarde juurde, et nad võtaksid need endale, saaksid nendest järglasi, kes rõõmustaks nende meeli. Algul inglitel ei õnnestunud see. Kuna nad ebaõnnestusid, kogunesid nad uuest nõupidamisele. Nad lõid põlastusväärse hinge, kes meenutas ülalt alla laskunud Vaimu, et eksitada hinged selle abiga. Inglid võtsid endale samasuguse kuju kui see oli inimeste tütarde abikaasadel ja nad täitsid need naised kurjuse ja pimeduse vaimuga, mis oli nende jaoks valmis segatud. Nad tõid kulda, hõbedat, kingitusi, vaske, rauda, muid metalle ja kõiksugu muid väärtuslikke kaupu.

93. Inglid juhtisid nende järele tulnud inimesed suurtesse kiusatustesse ja eksitasid neid südamepõhjani. Need inimesed vananesid ilma puhkuseta ja surid leidmata tõde. Nad ei õppinud tundma tõe Jumalat: Niiviisi muutusid kõik loodud orjadeks alates maailma loomisest kuni tänase päevani välja. Inglid võtsid endale naisi ja viljastasid pimeduses oma vaimule vastavaid lapsi. Nad olid kivistanud südame ja kivistanud need põlastusväärse vaimu kõvadusega tänapäevani välja”

Hoidja tuleb maailma

Mina olen kõiksusest tulnud täiuslik Hoidja.

Muutusin järglaste sarnaseks.

Olen olnud algusest peale, olen kulgenud igal teel.

Olen täis valgust, mina mäletan täiuslikkust.

Kulgesin suure pimeduse keskel ja püsisin tugevana, kuni tulin sellesse vanglasse.

Siis kaose alused vappusid.

Ma peitsin enda nende kurjuse tõttu ja nad ei õppinudki mind tundma.

Tulin maailma teist korda ja kulgesin seal.

Lahkusid valguse riigist, mille Hoidja ma ise olen.

Laskusin toonelasse, pimeduse keskele, otsides minule kuuluvat valitsusvõimu.

Siis kaose alused vankusid, nad hakkasid varisema seal olevate peale ja hävitama neid.

Ma tõttasin tagasi valgusesse, kust olin tulnud, et need ei häviks enne määratud aega.

Mina, valguses olev valgus ja Hoidja mõte, läksin veel kolmandat korda pimeduse keskele toonelasse.

Minu nägu hakkas särama, kui mõtlesin nende ajastu lõpule.

Läksin nende vanglasse, kus on nende kehad.

Mina ütlesin: “Sina, kes kuuled, ärka sügavast unest”.

Nüüd puhkes ta nutma ja temast voolas pisaraid.

Kui ta oli kuivatanud kibedad pisarad, siis ta küsis: “Kes nimetas minu nime?

Kust tuli see unistus mulle, kes ma olen aheldatuna vanglas?”

Nii ma ütlesin: “Mina olen Hoidja puhtast valgusest, mina olen neitsiliku Vaimu mõte.

Mina tõstan sinu aujärjele, kuhu sa kuulud.

Tõuse ja meenuta, sest sa oled kuulnud ja tule tagasi sinna, kust sa oled pärit, Minu juurde, kes ma olen armulik.

Vaata ette, et saa ei satu vaesuse inglite, kaose vaimu valitsejate ja kõigi muude sind jahtivate kätte.

Ma tõstsin ta ja pitseerisin teda säravas vees viie pitseriga,et surm ei saaks teda enam oma võimu alla.

Vabastaja pöördub tagasi oma riiki

94. Nüüd ma pöördun tagasi igavesse riiki, mis on täiuslik. Olen ilmutanud sulle kõike seda, mida sa pidid teada saama. Olen rääkinud sulle kõigest, et sa kirjutaksid selle üles ja edastaksid nendele, kellel on sama vaim kui sul endal. See on nimelt vankumatute suguvõsa saladus”

95. Nii nagu Vabastaja oli ilmutanud seda, kirjutas Johannes selle üles ja säilitas hoolikalt. Seejärel ütles Vabastaja veel: “Neetud olgu igaüks, kes annab selle edasi kingituse vastu, toidu, joogi, riiete või mõne muu asja eest.”

96. See ilmutati Johannesele salaja. Seejärel Vabastaja kadus äkki tema silmist. Johannes läks tagasi teiste õpilaste juurde ja rääkis neile, mida Vabastaja oli talle rääkinud.

97. Jeesus Kristus, aamen.

Tõlke allikas

Nag Hammadin kätketty viisaus, Gnostilaisia ja muita varhaiskristillisiä tekstejä, Toimittaneet: Ismo Dunderberg ja Antti Marjainen, WSOY, Helsinki, 1999.