Isikuandmed | |||||||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Riik | Austraalia | ||||||||||||
Sünniaeg | 21. mai 1942 | ||||||||||||
Sünnikoht | Riia, Ostland (praegune Läti) | ||||||||||||
Surmaaeg | 25. aprill 2021 (78-aastaselt) | ||||||||||||
Surmakoht | Sydney, Uus-Lõuna-Wales | ||||||||||||
Pikkus | 179 cm | ||||||||||||
Kaal | 84 kg | ||||||||||||
Medalid | |||||||||||||
|
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
John Konrads (läti keeles Jānis Konrads; 21. mai 1942 Riia – 25. aprill 2021 Sydney) oli 1950. ja 1960. aastate Austraalia vabaujumise ujuja, kes võitis 1960. aasta suveolümpiamängudel Roomas 1500 m vabaujumise. Ta püstitas 26 individuaalset maailmarekordit. Pärast ujumiskarjääri lõppu oli ta L'Oréali Austraalia esindaja ja osales Sydney olümpiamängude reklaamimisel. Koos oma õe Ilsa Konradsiga, kes püstitas samuti mitu maailmarekordit, tunti neid kui Konrad Kids.
Jānis Konrads sündis Riias Lätis 21. mail 1942. Teise maailmasõja tõttu emigreerus ta esialgu Saksamaale koos vanemate Jānise ja Elza, vanaema, vanema õe Eve ja noorema õe Ilsaga 1944. aasta augustis. Pere elas Saksamaal kuni 1949. aastani ning taotles Ameerika Ühendriikidesse sisserännet, kuid see lükati perekonna suuruse tõttu tagasi. Selle asemel võttis nad vastu Austraalia. Esmalt paiknesid nad Greta migrantide laagris Uus-Lõuna-Walesis Maitlandi lähedal ja seejärel paigutati nad ümber Uranquinty laagrisse Uus-Lõuna-Walesi lääneosas, vanasse Austraalia kuninglike õhujõudude baasi. Seal õpetas tema isa Jānis lapsi ujuma, kartes, et nad võivad uppuda laagri kastmistiikidesse ja tammidesse. Lastehalvatuse tõttu neli nädalat haiglas veetnud Konrads läbis seal ujumisteraapia, et jõudu taastada.
Jānise isa sai Sydneys tööd hambaarstina ning pere asus kõigepealt elama Pennant Hillsi ja seejärel Bankstowni. Elza astus Sydney ülikooli hambaraviprogrammi, kuna tema kvalifikatsiooni Riia ülikoolis ei tunnustatud, kuid loobus peagi, sest kolme lapse kasvatamise kõrvalt polnud selleks piisavalt aega. Jānis Konrads ja tema õed-vennad käisid Revesby algkoolis, mille õpetajate seas oli Don Talbot, kes oli Bankstowni ujula treenerina Frank Guthrie assistent. Konrads liitus klubiga 1953.–1954. hooajal, võites juunioride 880 jardi vabatehnikas. Riigi meistriks tuli ta esimest korda 1956. aastal, võites juunioride 440 jardi vabatehnikas. Selle tõttu valiti Konrads Melbourne'is toimunud 1956. aasta suveolümpiamängude meeskonda, ehkki reservujujana ta võistelda ei saanud.
Jānis ja tema noorem õde Ilsa pidasid iga päev enne päikesetõusu Bankstowni basseinis kahetunniseid treeninguid, enne kui nad koju hommikusöögile naasid ja siis kooli läksid. Pärast kooli sõitsid nad tagasi basseini juurde ja kordasid treeningukava. Treeningu tulemused hakkasid ilmnema 1958. aastal, kui Jānis võitis oma esimesed riiklikud tiitlid ja püstitas oma esimesed maailmarekordid. Jaanuaris ületas ta Sydneys kaheksa päeva jooksul kuus maailmarekordit: 200 meetri, 220 jardi, 400 meetri, 440 jardi, 800 meetri ja 800 jardi ujumises. Veebruaris ja märtsis püstitas ta veel kaheksa rekordit, sealhulgas 1500 meetri ja 1650 jardi maailmarekordid ning võitis Austraalia meistrivõistlustel 220, 440 ja 1650 jardi vabatehnikas. 1958. aastal Cardiffis toimunud Rahvaste Ühenduse mängudel võitis ta üksi 440 ja 1650 jardi, seejärel John Devitti, Gary Chapmani ja Brian Wilkinsoniga 4 × 220 jardi vabatehnika. Aasta hiljem ületas ta kuus maailmarekordit samadel võistlusel nagu eelmise aasta jaanuaris ning võitis Austraalia meistrivõistlustel 110 ja 1650 jardi vabatehnikas, saades selle eest Helmsi auhinna. Ta otsustas Talboti nõuande järgi keskenduda olümpiamängude jaoks 400 m ja 1500 m distantsidele ning püstitas 1960. aastal Austraalia meistrivõistlustel 400 meetri, 440 jardi, 1500 meetri ja 1650 jardi maailmarekordid. Jānis võitis ka 220 jardi ujumise, püstitades maailmarekordi, kuid see polnud tol ajal olümpiamängude programmis.
Rooma olümpiamängudel kvalifitseerus 400 m ja 1500 m tiitlikaitsja, Austraalia ujuja Murray Rose 400 m finaali kiireimaks ujujaks, ehkki jäi Konradsi maailmarekordist aeglasemaks. Konrads hoidis finaalis liidrikohta kuni poole distantsini, kui Rose ründas ja Konrads pidi leppima jaapanlase Tsuyoshi Yamanaka järel kolmanda kohaga. Rose kordas Melbourne'i võitu ajaga 4 minutit 18,3 sekundit, samas kui Konrads oli kolmas 4 minuti 21,8 sekundiga, jäädes kaugele oma maailmarekordist 4 minutit 15,9 sekundit. 1500 meetri finaali pääses Konrads teisena, kuna Rose püstitas eelujumises olümpiarekordi. Kuigi Ameerika Ühendriikide ujuja George Breen oli rünnanud varakult, jäi Konrads oma plaanitud tempo juurde ja võitis kuldmedali olümpiarekordiga 17 minutit 19,6 sekundit, Rose jäi teiseks. 4 × 200 m vabalt teateujumises sai Konrads koos John Devitti, Murray Rose'i ja David Dicksoniga Ameerika Ühendriikide ja Jaapani järel pronksmedali. Olümpia katsevõistlustel Queenslandi osariigis Townsville'is Tobruki basseinis olid austraallased 4 × 200 m vabaujumise maailmarekordi tegelikult ületanud. Ilma meeskonnakaaslase Jon Henricksita, kes katkestas haiguse tõttu võistlemise, ei suutnud nad aga võistlustel sammu pidada ameeriklastega, kes pälvisid seetõttu nii kuldmedali kui ka maailmarekordi.[1]
Pärast mänge võttis Konrads vastu Lõuna-California ülikoolis ujumisstipendiumi, kus aja jooksul tema võistlemised vähenesid. Naasnud Austraaliasse, et pääseda 1964. aasta suveolümpiamängudele, õnnestus tal kvalifitseeruda ainult 4 × 200 m vabatehnika teatevõistkonda. Ta osales ainult eelujumises ja vaatas tribüünilt, kuidas kaasmaalane Bob Windle võitis oma 1500 m vabaujumise olümpiakulla. Pärast sportlaskarjääri sai Konradsist ujumistreener, hiljem aga sai ta Lõuna-California ülikoolis omandatud turunduskraadiga L'Oréali Austraalia direktoriks. Lisaks asutas ta konsultatsiooni- ja reklaamifirma.
Konrads avalikustas hiljem, et tal oli bipolaarne häire, ning püüdis parandada Austraalia televisiooni vahendusel üldsuse teadlikkust sellest haigusest.
1984. aastal varastati Konradsi Melbourne'i kodust üks tema kuldmedalitest (1500 meetri vabaujumine – 1960. aasta Rooma olümpiamängud). See leiti 25 aastat hiljem pärast seda, kui üks naine üritas seda Ameerika spordihuvilisele müüa. Naine oli saanud kuldmedali Brisbane'is nipsasjade poest. Tagastatud medal on nüüd laenul välja pandud Melbourne'i rahvuslikus spordimuuseumis. 2011. aastal otsustas Konrads oma ujumismälestiste kogu, sealhulgas medalid, oksjonil maha müüa. Selle kogu omandas Austraalia rahvusmuuseum sama aasta augustis.
Konrads suri 2021. aasta 25. aprillil 78-aastaselt.