Joseph Alexander von Hübner | |
---|---|
Austria suursaadik Prantsusmaal | |
Ametiaeg 1849–1859 | |
Austria suursaadik Kirikuriigis | |
Ametiaeg 1865–1867 | |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
26. november 1811 Viin |
Surmaaeg |
30. juuli 1892 Viin |
Alma mater | Viini Ülikool |
Autogramm |
Joseph Alexander von Hübner (sünninimega Hafenbredl; 26. november 1811 Viin – 30. juuli 1892 Viin) oli krahv ja diplomaat Austrias ning Austria-Ungari keisririigis. Ta oli 1849–1859 Austria suursaadik Prantsusmaal ja 1865–1867 Kirikuriigis.
Joseph Alexander von Hübner õppis Viini Ülikoolis. 1833. aastal sai ta töökoha prints Metternichi riigikantseleis (Staatskanzlei). Metternich saatis ta neli aastat hiljem Pariisi atašeeks. 1841. aastal viidi Hübner üle Lissaboni saatkonda, kus ta sai sekretäriks.[1][2]
1844. aastal sai Hübner oma esimese tõsisema ametikoha Leipzigis konsulina.[3] 1848 saadeti ta Milanosse, kus ta juhtis Lombardia asekuningas Raineri korrespondentsi. 1848. aasta revolutsiooni ajal võtsd mässajad Hübneri pantvangina kinni ning hoidsid teda mitu kuud vangistuses.[4]
Hübneri vangilangemine tegi tast Viiini konservatiivide seas kangelase ning sai sekretärikoha Felix zu Schwarzenbergi valitsuses. Hübner aitas koostada Franz Joseph I trooniletulekut kinnitavaid dokumente. 1849. aastal määrati Hübner Pariisi Louis Napoleoni juurde suursaadikuks. Hübner ei suhtunud Napoleonisse hästi, pidades teda revolutsionääriks, mistõttu proovis ta takistada Prantsusmaa suhteid Sardiiniaga.[1][2] 1854. aastal ülendati Hübner paruniks.[2]
Hübner lahkus Prantsusmaalt 1859. aastal. Suurt rolli mängis selles otsuses Napoleon III sõnad talle uusaasta pidustustel: "Mul on kahju, et meie suhted teie valitsusega pole nii head, kui on seni olnud." See üllatas paljusid Austria delegaate ning tähendas neile diplomaatilises kontekstis sõda.[5] Samal aastal algaski Prantsusmaa-Sardiinia ja Austria vahel sõda, mis lõppes viimasele kaotusega.[6]
1859. aastal, pärast Viini naasmist, oli Hübner lühikest aega korrakaitse minister. Vahepeal oli ta kuni 1865. aastani erus, seejärel veel kaks aastat suursaadik Kirikuriigis. Pärast saadikukohalt lahkumist reisis Hübner välismaal, mille kohta ta ka mitu populaarseks saanud raamatut kirjutas.[2]
1879. aastal sai Hübner Austria keiserliku nõukogu eluaegseks liikmeks. Ta esindas sealses ülemkojas konservatiive ja kirikut. 1888. aastal ülendati Hübner krahviks. Oma hilisemas elus oli ta Euroopas oma reisiraamatute tõttu kuulsaks saanud.[3][2]
Joseph Alexander von Hübner suri 30. juulil 1892 Viinis.[2][7]