Suurbritannia jäähokikoondis sai kuldmedali võitmisega suure tunnustuse, mis märkis rahvusvahelistel jäähokivõistlustel mitmeid esikohti. Suurbritannia tegi ajalugu kui esimene võistkond, kes tuli nii olümpiavõitjaks, maailmameistriks ja (teist korda) Euroopa meistriks ning oli esimene, kes saavutas kõik need kolm tähtsat võitu samal aastal. Nad olid esimene meeskond, kes pärast Kanada nelja järjestikust kuldmedalit takistas Kanadal jäähoki olümpiakulda võitmast.
Turniir algas neljas eelringi alagrupis; iga alagrupi kaks paremat pääsesid vaheringi. Seal selgusid finaalvoorus osalejad, kes võistlesid kahes alagrupis, kummaski neli võistkonda. Iga alagrupi kaks paremat pääsesid finaalvooru. Esimest korda ei tulnud olümpiavõitjaks mitte Kanada, vaid Suurbritannia, mille meeskond koosnes peamiselt Briti päritolu mängijatest, kes olid varem Kanadasse emigreerunud.
Belgia meeskond oli turniiri vanim meeskond, kus mängijate keskmine vanus oli 29 aastat ja 2 kuud. Saksamaa meeskond oli turniiri noorim meeskond liikmete keskmise vanusega 23 aastat ja 1 kuud. Olümpiavõitja Suurbritannia meeskonna liikmete keskmine vanus oli 25 aastat ja 4 kuud. Turniiri jäähokimängijate keskmine vanus oli 25 aastat ja 2 kuud.