See artikkel on Riigikohtu esimehest, Soomusrongide diviisi Vabadussõja-aegsest ülemast on artikkel Karl Parts |
Kaarel Parts (5. juuni 1873 Arula vald – 5. detsember 1940 Tartu) oli eesti õigusteadlane, Riigikohtu esimees (1919–1940) ja ühiskonnategelane.
Ta sündis talupidaja pojana. Lõpetas 1896. aastal Tartu Ülikoolis õigusteaduskonna.
Oli aastatel 1898–1907 Võru ja Tartu Ülemtalurahvakohtute eesistuja ning 1907–1917 vandeadvokaat Tartus.
1917. aastal omandasid Nõo kihelkonna Aru mõisa, mille väärtus oli 312 000 rubla, vannutatud advokaat Karl Parts, Minni Rüütli (sünd Auer), Tartu 2. Gildi kaupmees Oskar Wirkhaus, kolleegiumi assessor Peeter Kase, Tartu kodanik Alexander Keis, Heinrich Koppel, Tartu kodanik Hans Lellep ja Mihkel Parts, õpetaja Evald Steinberg ja arst Anton Schulzenberg.[1] Aru mõis oli üks umbes seitsmest protsendist rüütlimõisatest, mis siirdusid eestlaste kätte.
1919. aastal sai ta Eesti Vabariigi Riigikohtu esimeheks, seda ametit pidas kuni tagandamiseni (Vabasti, Kaarel Parts’i Riigikohtu Esimehe ametikohalt omal palvel tervislistel põhjustel) Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 1. augustil 1940.[2]
Riigikohtu esimese esimehena oli Kaarel Partsil oluline roll Riigikohtu ja Eesti Vabariigi kohtusüsteemi ülesehitamisel, samuti osales ta Eesti Vabariigi omariiklike ja eestikeelsete õigusaktide loomises.
Talle kuulus võõrastemaja Liivimaa Tartus.[3]
Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Kaarel Parts, et ta on põhiseaduse muutmise vastu.[4]
Tema abikaasa oli tantsija Elmerice Parts.[5]
Ta suri 5. detsembril 1940 Tartus kopsupõletikku.