Kaitseväe keskpolügoon

Keskpolügooni embleem

Kaitseväe keskpolügoon (mitteametlikult ka Kuusalu polügoon, Tapa polügoon, Lehtse polügoon ja isegi Aegviidu polügoon) asub Harju maakonnas Kuusalu vallas. Praegu kuulub Kaitseväe keskpolügoon Kaitseväe Logistikakeskuse haldusteenistuse alla.[viide?]

Asukoht ja loodus

[muuda | muuda lähteteksti]
Kaart
Kaitseväe keskpolügoon

Kaitseväe keskpolügooni pindala on 11 951 ha, see asub Harjumaal Kuusalu valla idaosas ning piirneb kolme valla ja kahe maakonnaga: idas Kadrina (Lääne-Virumaa), lõunas Tapa (Lääne-Virumaa) ja edelas Anija vallaga (Harjumaa). Idas piirneb ala Ohepalu looduskaitsealaga ning läänes Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga. Alast põhja jääb Tallinna–Narva põhimaantee ning sellest omakorda põhja Lahemaa rahvuspark. Ulatus põhjast lõunasse on ligi 17 km ning ulatus läänest itta eri kohtades 3,5–7,5 km. Administratiivses jaotuses asub kogu planeeritav ala Kuusalu vallas Suru (keskus), Tõreska, Pala ja Kolgu külas.

Keskpolügooni rajamisel võeti puudest lagedaks see ala, kuhu mürsud langevad, et näha, kas ja kuidas need lõhkevad.

Keskpolügooni lõunaosa läbib Valgejõgi, moodustades lääne- ja loodeosas loodusliku piiri Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga. Keskpolügooni kirdeosas Läsna mõhnastikus asuvad Nõmmoja Linajärv ja Nõmmoja Kalajärv. Polügooniala edelaosas asuvad keset Pakasjärve raba Pakase järv ja Väike Pakase järv.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1957–1992 kuulus ala Nõukogude Liidu armee laia kasutusalaga (tanki- ja suurtükiväe harjutusala) 33 100 ha suuruse Aegviidu polügooni koosseisu.

Riigimetsad polügooni alal asuvad Riigimetsa Majandamise Keskuse Harjumaa metskonna haldusalal.

Kasutus praegu

[muuda | muuda lähteteksti]
Õppus Keskpolügoonil

Kaitseväe keskpolügoon on terviklik riigikaitseliseks väljaõppeks vajalik territoorium, mille esmane sihtotstarve on riigikaitsemaa. Keskpolügoonile kavandatud militaarehitised (hooned ja rajatised) on kavandatud nii, et neid ümbritsevad ohualad ei väljuks polügooni maa-ala piiridest ning erinevaid ehitisi oleks võimalik kasutada samaaegselt.

Keskpolügooni kasutajad on kõik kaitseväe väljaõppekeskused ja asutused ja Kaitseliidu malevad.

Kaitseväe keskpolügoon on asutatud Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2001. a korraldusega nr 713-k "Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine".

Laienemisplaanid

[muuda | muuda lähteteksti]

Arvatakse, et nüüdseks on keskpolügoonil toimuvad õppused ümberkaudsete külade elanike elu igapäevaseks osaks – kõmin võib ju kosta mitmekümne kilomeetri kaugusele.

21. märtsil 2015 Anija vallas Pillapalus Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuses toimunud kohtumisel, millest võtsid osa Anija vallavanem Arvi Karotam, volikogu esimees Jaanus Kalev ja Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ning volikogu esimees Enn Kirsman, kaitseministeeriumi kaks asekantslerit Jonathan Vseviov ja Nele Loorents jt arutati, laienemisplaanide alusel, kaitsepolügooni laienemisalasid, et need jõuaksid näiteks ka Soodla veehoidlani.

Osavõtjad vahetasid arvamusavaldusi. Enn Kirmanile meenus, et keskpolügooni planeerimise ajal (1999) lubanud toonane kantsler Indrek Kannik, et alast piisab ja kogukonda hakatakse tulevatest õppustest hästi informeerima. Urmas Kirtsi rõhutas, et uute ohualade lähedusse jääb umbes 3000 elanikku, viimasel ajal koos lahinghävitajatega läbiviidavate harjutuste müra kostab aga keskpolügoonilt Kiidu ja Hara laheni.[1]

Ülalkirjeldatud harjutusalade laienemine on edukalt teostunud ja keskpolügooni läänepoolsesse naabrusse on moodustatud Soodla harjutusväli, mille läänepiir paljudes kohtades ühtib NL ajal püsielanike asustusest puhastatud NA Aegviidu polügooni läänepiiriga.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Ülle Tamm, Võimsamate lahingumasinate jaoks on vaja keskpolügooni kõrvale harjutusala, Sõnumitooja, 25. märts, 2015

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]