See artikkel vajab ajakohastamist. |
Kajar Lember (sündinud 16. septembril 1976 Kuressaares) on Eesti omavalitsustegelane ja poliitik.
2007–2008 Eestimaa Rahvaliidu peasekretär. 2010. aastal astus Lember Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja valiti selle juhatusse. Ta lahkus erakonnast 2016. aastal.
2002–2009 oli ta Tabivere vallavolikogu esimees. 2011–13 oli ta XII Riigikogu liige. 2013–2016 Tartu linna rahanduse, linnavarade ja ettevõtluse valdkonna abilinnapea. Alates 2016. aastast tegeleb eraettevõtluses.
Kajar Lember on lõpetanud 1996. aastal Vana-Võidu Kõrgema Põllumajanduskooli ja 2004. aastal Audentese Ülikooli (õppis majandusteaduskonnas). 2004–2005 osales ta Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži Euroopa õpingute magistriprogrammis.
2002–2009 oli Lember Tabivere vallavolikogu esimees.[viide?]
2004–2011 AS Emajõe Veevärk nõukogu esimees ja 2004–2005 Jõgevamaa Arendus- ja ettevõtluskeskuse konsultant. {lisa viide}}
2005–2007 oli ta rahandusministeeriumis minister Aivar Sõerdi nõunik. Samal ajal kuulus ta AS Elektriraudtee ja AS Teede ja Tehnokeskuse nõukogusse.[viide?]
Lember on aastaid tegelenud ettevõtlusega, sealhulgas Eesti tõugu hobuste ja ratsaponide kasvatamisega.[viide?]
2008. aastal asutas Kajar Lember Tartu lähedal Kaiaveres kogupere-mängumaa Vudila ja oli 2011. aastani selle juhataja.[1]
2011–2013 oli Lember XII Riigikogu liige. 2013. aasta novembrist kuni 2016. aasta 12. maini töötas Lember Tartu linnavalitsuses rahandus- ja ettevõtlusvaldkonna abilinnapeana. Pärast 2013. aasta kohalike omavalitsuste valimisi abilinnapeaks minnes loobus Lember kohast Riigikogus[2].
Lember kuulub SA Tartu Ärinõuandla, SA Lõuna-Eesti Turism ja SA Tartumaa Turism nõukogusse ja MTÜ Eesti Konverentsibüroo juhatusse. Ta on ASi Elering ja SA Tartu Teaduspark nõukogu esimees.[viide?]
2013. aastal oli ta üks Rahvakogu toetajaist[3].
2017. aastal alustas Asva Viikingiküla[4] rajamist.
2020. aasta veebruaris valis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Lemberi 2019. aasta maaettevõtjaks.[5]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa (v.a Tartu linn)) 882 häält ning ei osutunud valituks.
2016. aastal esitati Kajar Lemberile kahtlustus altkäemaksu võtmises.[6] Kahtlustuse tõttu astus ta tagasi Tartu abilinnapea kohalt ja lahkus Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. 2019. aastal esitati talle ja veel mitmele inimesele ja ettevõttele süüdistus soodustuskelmuses, mille kohaselt taotlesid Lember jt Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) umbes 2 miljonit eurot toetusi, mida ei kasutanud nõuetekohaselt. 2019. aastal avaldas Lember oma kriminaalasja teemal raamatu "Jälitatav".[5]
2021. ja 2022. aasta kevadel toimunud kohtuistungitele jõudis süüdistusest altkäemaksuna käsitletava hüvega seotud episood ehk väidetav 9-eurone altkäemaks tasuta juukselõikuse näol ning Raadi piirkonna arendamisega seotud toimingupiirangu kahtlustus.[7]
2022. aastal mõistis Tartu maakohus Kajar Lemberi õigeks nii Roosi 83 kinnistuga seotud võimaliku toimingupiirangu rikkumises kui ka altkäemaksuks peetud juukselõikuse süüdistuses ja määras advokaadikulude hüvitiseks Lemberile 23 570 eurot ja tasuta juukselõikust pakkunud Tuuli Tirole 2682 eurot.[8][9] 2024. aasta märtsis jõustus Tartu ringkonnakohtu otsus, millega Kajar Lember mõisteti õigeks korruptsioonisüüdistuses ja altkäemaksu võtmises.[10][11]
Tal on poeg Artur (2005) ja tütar Sonja (2007).[viide?]
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kajar Lember |