Kaksikhammas | |
---|---|
![]() Lainjas kaksikhammas | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Sammaltaimed Bryophyta |
Klass |
Lehtsamblad Bryopsida |
Selts |
Kaksikhambalaadsed Dicranales |
Sugukond |
Kaksikhambalised Dicranaceae Schimp. |
Perekond |
Kaksikhammas Dicranum Hedw. Hedw. |
Kaksikhammas (Dicranum) on kaksikhambalaadsete seltsi ja kaksikhambaliste sugukonda kuuluv sammaltaimede perekond. Euroopas on teada 29 liiki kaksikhambaid, Eestis esineb neist 14 liiki.[1]
Kaksikhambad esinevad peamiselt põhjapoolkera okasmetsavööndis, aga ka arktikavööndis ning kõrgmägedes. Troopilises ja subtroopilises vööndis on leitud kaksikhamba perekonna liike vaid kõrgmägedest. Lõunapoolkeral esineb kaksikhamba perekonna asemel samasse sugukonda kuuluv väliselt sarnane perekond Dicranoloma.[2]
Perekond kaksikhamba liigid on püstiste või tõusvate väheharunenud vartega, 1–15 cm kõrgused samblad, mis kasvavad hõre- kuni tihemuruselt või padjanditena.
Lihtsad või väheharunenud varred on vähemalt alaosas, vahel ka võsu tipuni kaetud tiheda valkja kuni roostepruuni risoidvildiga.
Lehed on lantsetja või munaja alaosaga ning enamasti ühtlaselt aheneva tipuosaga. Lehetipud on teravad, harvem tömbid. Leheservad siledad või ülemises osas saagjad. Leherood on varieeruva laiuse ja pikkusega. Rool võib lehe alaküljel esineda näsad või hambakesed.
Lehelaba alusel esineb mitmekihiliselt asetsevaid või värvunud tiivakrakke.
Leheroo ja tiivakute vahel esineb grupp ovaalseid hüaliinseid või värvunud rakke, mis hiljem lagunevad.
Kaksikhambad on valdavalt kahekojalised taimed. Ühest periheetsist võib areneda 1–5 sprofüüti. Eoskupart kandvad harjased on pikad. Eoskuprad on silinderjad, enamasti kaldu ja kõverdunud. Eoskupra kaas on pika terava või kõverdunud nokaga, tanu kapuutsjas. Suuääris kahekordse hammastereaga. Eosed peenenäsalised, läbimõõduga 12–29 µm.
Osa kaksikhambaid levib ka murduvate lehe- või võsutippude, või sigioksakeste abil.[3]