Kassia, ka Kassiana või Kassiani (kreeka keeles Κασσιανή [kasia'ni]; sündinud umbes 805–810, surnud enne 865) oli Bütsantsi iguumenja (egoumenissa), luuletaja, hümnikirjutaja ja helilooja. Tema neumades kirja pandud hümnid on ühed esimesed keskajast, mis on algsel kujul säilinud ja mida tänapäeva uurijad ning muusikud on võimelised üheselt tõlgendama.
Kassia on ainuke naine, kelle tekstid on võetud õigeusu kiriku liturgiatekstide hulka[1] ja ta on üks kahest teadaolevast naisest, kes Bütsantsi riigis kirjutasid oma nime all (teine on Anna Komnena).
Kassia mälestuspäeva õigeusu kirikus tähistatakse 7. septembril[2].
Kassia loomingust on algsel kujul säilinud umbes 50 hümni ja 23 neist on lülitatud õigeusu kiriku liturgiatekstide korpusse[3]. Laule võib olla rohkem, kuid autorsus pole sajaprotsendiliselt kindel. Osa tema kirjutatud tekstidest võivad leiduda ümber kirjutatuna teistes käsikirjades ja olla peetud teiste autorite või anonüümsete loojate loominguks. Tuntuim Kassia tekstidest on hümn, mida lauldakse Suure kolmapäeva hommikuteenistuse viimase salmstihhiirana[4] ja mille tekst kujutab endast patustanud naise palvet[5].
Lisaks liturgilistele tekstidele on temalt säilinud 789 mitteliturgilist luuleteksti, enamasti lühivormid, epigrammid või aforismid[6].
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)