Katharévousa (kreeka keeles Καθαρεύουσα, 'puhastav (keel)') on 19. sajandi alguses kujunenud kaasaegse kreeka keele konservatiivne vorm, mis oli kompromiss vanakreeka ja rahvakreeka keele (δημοτική dēmotikē) vahel. Algselt kasutati seda laialdaselt nii kirjandus- kui ka ametliku keelena, kuid harva igapäevases suhtluses. 20. sajandil hakati seda üha enam tarvitama ametliku keelena, kuni haridusminister Geórgios Rállis tunnistas 1976. aastal rahvakreeka keele Kreeka ametlikuks keeleks. 1982. aastal kaotati peaminister Andréas Papandréou korraldusega nii rahva- kui ka puhastatud kreeka keele polütooniline ortograafia.
Katharévousa't kujundas intellektuaalne ja revolutsiooniline juhtfiguur Adamántios Koraís (1748–1833). Montpellier' Ülikooli lõpetanud Koraís veetis suurema osa oma elust Pariisis pagenduses. Olles klassikaliste keelte ja kultuuri õpetlane, tundis ta vastikust bütsantslike väärtushinnangute ja nende hilisemate mõjude vastu kreeka ühiskonnas. Ta oli Osmanite riigile alluva vaimulikkonna raevukas kriitik. Ta oli veendunud, et haridus on Kreeka vabastamise eeltingimus.
Osa katharévousa eesmärgist oli vahendada arhaistide võitlust modernistidega; esimesed eelistasid täielikku tagasipöördumist arhailiste keelevormide juurde.