Kaubarong
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2008) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Kaubarong (ingl.k. goods train) on mõeldud kaupade veoks ja koosneb vähemalt ühest vagunist. Tüüpiliselt on Euroopas pikkadel marsruutidel liikuvate rongide koosseisus 40–60 vagunit ja rongi veavad sõltuvalt selle kaalust 1–2 magistraalvedurit. Vene Föderatsioonis ja USA-s on kasutusel ka 100–150 vagunist koosnevad kaubarongid, mida veavad 3-6 kokku ühendatud magistraalvedurit. Rong võib koosneda nii üht tüüpi vagunitest ja vedada üht kindlat kaubartiklit või kaubagruppi kui ka sisaldada erinevaid vagunitüüpe erinevate kaupade tarvis. [1]
On saanud tavaks jaotada kaubarongid ka veetava kaubagrupi ja/või kauba omaniku järgi segakaubarongideks ja kliendirongideks. Segakaubarong (ingl.k. mixed train) on tüüpiliselt kahe sorteerimisjaama vahel kulgev põhiveorong, mille koosseisus on eri klientide erineva kaubaga vagunid. [1]
Toorainete ja kütuste veetavad mahud on sageli sedavõrd suured, et üks rongikoosseis sisaldab sageli vaguneid kindla toormega. Enamasti on tegemist sel juhul ka kindla kliendi kaubast koosneva rongiga. Kliendirongidega (ingl.k. company train) veetakse üldjuhul ühe kliendi omanduses olevat ühe kaubagrupi kaupa üht kindlat tüüpi vagunitega. Nii näiteks on kliendirongideks tüüpiliselt maagiveo rongid, puidurongid, toornafta ja naftasaaduste rongid, kivisöe- ja põlevkivirongid jms. Piirdumise ainult ühe kliendi kaubaga võib põhjustada veduri (te) veovõime või rongi pikkuse ammendumine või kliendi soov kiireks, lahutamatu koosseisuga veoks. [1]
Muudest rongitüüpidest eristatakse intermodaalvedude ronge. Enamasti on tegemist segakaubarongidega, millega veetakse mitmetele klientidele kuuluvaid veoühikuid: konteinereid, vahetusfurgoone, pool- ja täishaagiseid, vahel ka autoronge. Intermodaalvedude rongid (ingl. intermodal train) liiguvad sadamates ja sisemaal asuvate intermodaalterminalide vahel. [1]
Eristatakse kaht tüüpi intermodaalvedude ronge: konteiner- ja kontreilerrongid. Konteinerite veo intermodaalrongid on enamasti mitme kliendi kaubaga täidetud konteinerite veo rongid, kontreilerrongidega transporditakse ratastel veoühikuid – poolhaagiseid, täishaagiseid, vedukautosid ja/või vahetuskeresid. [1]
Lähtuvalt raudteetranspordi veoprotsessi etapist ja vagunite arvust jaotatakse kaubarongid põhiveorongideks, komplekteerimisrongideks, jaotusrongideks ja kogumis-väljaveorongideks. Põhiveorongid on täispikad, enamasti mitme kokkuühendatud magistraalveduri poolt veetavad rongid, mis liiguvad ühe ja sama vagunkoosseisuga suhteliselt pikkadel, sadade ja tuhandete kilomeetrite pikkustel marsruutidel. Komplekteerimisrong (ingl.k. collection train) on väiksemast kauba- või sorteerimisjaamast teed alustav rong, mida veab lühikestel distantsidel manöövri- või magistraalvedur. Komplekteerimisrongi koosseisus veetakse kaubavagunid suuremasse sorteerimisjaama, kus vagunite gruppidest ja üksikutest vagunitest koostatakse põhiveorongid. [1]
Suuremast kauba- või sorteerimisjaamast teise kauba- või sorteerimisjaama või kliendi juurde liikuv väike rong, mida veetakse enamasti manöövriveduri, vahel ka magistraalveduriga, kannab nimetust jaotusrong (ingl.k. distribution train). Jaotusrongiga toimetatakse vagunid väiksematesse sorteerimis- või kaubajaamadesse või klientidele kuuluvatele privaatharuteedele. [1]
Jaotus- ja komplekteerimisrongid liiguvad lühidistantsidel sorteerimis- ja kaubajaamade vahel. Neid kasutatakse põhiveorongide lahutamiseks vagunigruppideks ja pikkadel teekondadel liikuvate põhiveorongide koostamiseks. Vedurid toovad vagunid kindlaks ajaks sorteerimisjaama, kus neist koostatakse põhiveorong. Jaotus- või komplekteerimisrongi teekond algab tavaliselt mõnest suuremast sorteerimisjaamast või lõpeb seal. Kogumis- ja väljaveorongi (ingl.k. feeder train) kasutatakse samaaegselt grupi- ja vagunsaadetiste kokku- ja jaotusveol. [1]
Lähtuvalt veomarsruudist, sõidugraafikust ja/või vagunite tüübist jagunevad rongid marsruutrongideks, plokkrongideks ja süstikrongideks. Marsruutrong (ingl.k. full train load) on kindlaksmääratud marsruudil sõitev kaubarong, mille miinimumnõuded rongi teelesaatmisel Eestis on tingvagunite arv alates 45-st ning brutokaal alates 3400 tonnist. Marsruutrong on ühtlasi süstik- ehk pendelrong, kui tegemist on kindla graafiku alusel sõitva ja kindla vagunkoosseisuga regulaarrongiga. Pikamaa-marsruutrongide koosseisus võidakse teha muudatusi vaba veovõime olemasolul koosteplaani alusel (lähte- ja sihtjaamade vahel vastavalt vajadusele vagunite või vagunigruppide liitmine või lahutamine rongi koosseisust). Kui marsruutrongil ei tehta reisil lähtejaamast sihtjaama vahepealseid koosseisumuudatusi, on ühtlasi tegemist plokkrongiga. Kui marsruutrong sisaldab ainult ühe kliendi kaupa lähtepunktist lõpp-punkti, on ühtlasi tegemist ka kliendirongiga. [1]
Süstikrong ehk ekspressrong (ingl.k. shuttle train) on kindla liiklusgraafiku alusel lähtejaamast sihtjaama ja tagasi liikuv marsruutrong, mille koosseisu kuuluvate kaubavagunite arv on konstantne olenemata kauba olemasolust või puudumisest vagunites. Plokkrong (ingl.k. block train) on üldjuhul üht tüüpi vagunitest koosnev rong, mis liigub pikki vahemaid, muutmata vahepeal sorteerimisjaamades rongi koosseisu (vaguneid vahetamata). Tüüpiliselt veavad plokkrongid ISO standardkonteinereid meresadamate ja maismaal paiknevate intermodaalsete terminalide vahel, toornaftat või naftasaadusi. Plokkrongi võib nimetada ka marsruutrongiks, kui selle teekond lähtejaamast sihtjaama kulgeb muutusteta rongikoosseisus ühe koondsaatedokumendi alusel. Samas võib koosseis sisaldada mitme kaubasaaja kaupa. [1]
Külmutusrong on külmutusvagunitest koostatud rong, mis koosneb sektsioonidest. Ühes sektsioonis on harilikult neli külmutusvagunit, üks masinaruum külmutusseadmetega ja saatepersonali eluruum. [1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]