See artikkel vajab toimetamist. (August 2016) |
Kavaskari keel | |
---|---|
Kõneldakse | Tšiilis |
Piirkonnad | Lääne-Patagoonia, Wellingtoni saar |
Kokku kõnelejaid | 7 (emakeelena)[1] |
Keelesugulus | isolaatkeel |
Keelekoodid | |
ISO 639-1 | ISO 639-3 alc |
Kavaskari keel (tuntud ka kui kaweskari, kawesqari, qawasqari, alacalufi, alacalufe'i, halakwulupi keel) on Tšiilis räägitav, praeguseks peaaegu välja surnud keel (staatusega 8b). Keel oli levinud Wellingtoni saarel, kus seda keelt rääkis 2006. aastal emakeelena kõigest 12 inimest. Kavaskari keelt mõjutab hispaania keel. Välja on antud kavaskari keele grammatika ja sõnaraamat.[2]
Kavaskari keelt räägitakse Tšiilis, täpsemalt Lääne-Patagoonias Wellingtoni saarel, mille keskus on Puerto Edén.[2]
2006. aasta andmetel rääkis seda keelt emakeelena 12 inimest, neist 10 kõnelejat Puerto Edénis.[2]
Kavaskari arvsõnade süsteem on üpriski lihtne, keeles kasutatakse ainult kolme arvsõna (1-3) ja kui arv on suurem, siis kasutatakse määra- ja hulgamäärsõnu (palju, rohkem, enam). Kui keele rääkijad peavad kasutama suuremaid arve, siis kasutatakse selleks hispaaniakeelseid numbreid kavaskari foneetikas, näiteks kuatero < hispaania cuatro 'neli'.[3]
üks | tákso |
kaks | wóks |
kolm | wokstou |
Palju, rohkem, enam | tákso wokstou , akʼiai |
Tähestik: A, Æ, C, C', E, F, I, H, J, K, K', L, M, N, O, P, P', Q, R, Rr, S, T, T', U, W, X[4]
Sarnaselt eesti keelega kasutatakse kavaskari keeles palju sufikseid ja väga vähe prefikseid.[5]
Kavaskari keeles on ainult 2 käänet.[5]
SOV sõnajärjetüüp – subjekt ja objekt on enne verbi.[5]
Asesõnade ´mina´ ja ´meie´ tähistamiseks kasutatakse sama sõna – ce[4].
Kavaskari keeles grammatilist sugu ei ole. Sugu märgitakse ainult inimestel ja loomadel (nt kiúrro – koer, kiúrro-wálak – emane koer). Kasutatakse ka naissugu määrvat afiksi -selas inimeste ja loomade puhul (nt. aihiól-sélas – tütar) Eranditena aswál-sélas (päike) ja ak'éwek-sélas (kuu)[4].
Kavaskari keeles on 6 aega ja aja väljendamiseks kasutatakse sufikseid.[6]
Aeg | Sufiks |
---|---|
Tulevik | -sekué |
Olevik | -yenák |
Minevik | |
tegevusele kohe järgnev aeg | -pas |
hiljuti (päev ja rohkem tagasi) toimunud aeg | -afqát |
kaugem (kuud ja rohkem) aeg | -hóraras |
Müütiline ehk jutustav aeg | -hóyok |
Kavaskari keeles | Tõlge eesti keelde |
---|---|
Kiávaru[7] | Üldine tervitus |
Kusá?[7] | Kuidas sul läheb? |
Che kulak[7] | Vastus küsimusele kuidas läheb |
Ces talks kehéna-jenák[4] | Ma tahan sigarette. |
Kep, ceá kesá-kanána-sekué-ker ces áfterrek[4] | Ei, enne ma suren külma kätte. |
Ce sa aswálafk áltqar-pas[4] | Ma tõusen hommikul üles. |
Kexáso celkohói-kér-fqat Jetarktétqal[4] | Ma lõpuks jõudsin Puerto Edénisse. |
Kavaskari keel kasutab ladina kirjaviisi.