Keenia Aafrika Rahvuslik Liit (tuntud ka lühendiga KANU ingliskeelsest nimest Kenya Africa National Union) on Keenia poliitiline partei, mis oli võimul aastatel 1963–2002 ehk peaaegu 40 aastat pärast Keenia vabanemist Briti koloniaalvõimu alt. Kuni aastani 1960 oli partei nimi Keenia Aafrika Liit (Kenya Africa Union ehk KAU).
Alates oktoobrist 1952 kuni detsembrini 1959 oli Keenia riik eriolukorras Mau Mau ülestõusu tõttu Briti koloniaalvõimu vastu. Selle aja jooksul kasvas märgatavalt aafriklaste enda osalus riigi poliitilistes protsessides.
1960. aastal asutati Keenia Aafrika Demokraatlik Liit (Kenya African Democratic Union ehk KADU) vastuseisuks KANU-le. Tegemist oli suurel määral etnilise vastasseisuga. KADU esindas KAMATUSA (Kalejin, Maasai, Turkana, Samburu) gruppe, KANU aga suuremaid Luo ja Kikuyu gruppe. Viimasesse neist kuulus ka tolleaegne president Jomo Kenyatta. KADU pooldas föderaalset riigivalitsemist, KANU aga tsentraliseeritust. Keenia iseseisvumisel jäi võitluses peale KANU ning kuigi esialgu võeti vastu föderaalne süsteem, siis sellest peagi loobuti.[1]
Enne 1960. aastat ühendas KANU mitmesuguste ideoloogiatega poliitikuid. 1965. aastal võeti aga konkreetsem suund, eriti pärast vasakule kalduvate Oginga Odinga juhtimisel tegutsenud poliitikute lahkumist. Asuti pooldama segamajandust ning riigi sekkumist majandusse riigiettevõtete kaudu. Sellega liitus Keenia külma sõja ajal Läänega. Nii Jomo Kenyatta kui ka temale järgnenud president Daniel arap Moi kasutasid seoseid Nõukogude Liiduga ettekäändena poliitiliste dissidentide mahasurumiseks.
KANU juhtimisstruktuur koosneb esimehest, peasekretärist ja mitmest aseesimehest. Nad valitakse rahvuslikul delegaatide konverentsil. Viimane selline toimus aastal 2005, kui partei esimeheks valiti Uhuru Kenyatta, kes nüüdseks on aga erakonnast lahkunud.
Delegaadid konverentsile valitakse valimisringkondade tasandil.