Kennelköha

Kennelköha ehk nakkav traheobronhiit on koerte ülemiste hingamisteede nakkus, mille peamiseks sümptomiks on kuiv, krooksuv köha.

Kennelköha võivad põhjustada mitmed viirused (adenoviirus tüüp 2, koerte paragripi viirus, koerte koroonaviirus), bakterid (Bordetella bronchiseptica) ja mükoplasmad. Kõige sagedamini on kennelköha põhjustajaks bakter Bordetella bronchiseptica koostoimes mõne muu viirusega.^[1]

Kennelköha on väga nakkav. Haigus levib nii otsese kontakti kui ka esemete ja inimeste kaudu. Enamasti satub haigustekitaja looma organismi suu või nina limaskesta kaudu. Peamiselt toimub nakatumine sügistalvisel perioodil koerarohketes paikades (koertenäitused, koertepargid jne). Haiguse peiteaeg võib olla kuni kümme päeva. Selle perioodi jooksul koeral haigustunnuseid ei avaldu, kuid ta on teistele koertele nakkusohtlik.^[2]

Haigustekitajad

Kennelköha põhjustajateks on mitmesugused viirused, bakterid ja mükoplasmad. Kennelköha sümptomitega koertel on enim leitud bakterit B. bronchiseptica (78,7% koertel), koerte paragripi viirust (37,7%) ja koerte koroonaviirust (9,8%). Koertel, kel leiti kehast rohkem kui üks haigustekitaja, olid kehas bakter B. bronchiseptica (47,9%), koerte paragripiviirus (82,6%) ja koerte koroonaviirus (100% koertest).^[3]

Bordetella bronchiseptica

Bordetella bronchiseptica on gramnegatiivne aeroobne kerabakter. Inimesel leidub teda harva, kuid loomadel (koertel, kassidel, närilistel ja seal) võib ta põhjustada ülemiste hingamisteede haigusi ja kopsupõletikku. Bakter kandub edasi otsese kontakti kaudu, kuid väljaspool peremeesorganismi hävib kiiresti. Tundlik kuiva ja külma keskkonna suhtes.^[4]

Adenoviirus tüüp 2 (Canine adenovirus type 2) on ikosaeedrikujuliste vironitega viirus, mis põhjustab nii loomadel kui ka inimesel palavikku, nohu, köha ja ka kopsupõletikku. Viirus levib viirusega nakatunud organismide ja saastunud esemete kaudu. Adenoviirus tüüp 2 võib väljaspool peremeesorganismi elus püsida kuni 8 nädalat (toatemperatuuril).^[5]

Adenovirus

Koerte paragripi viirus (Canine parainfluenza virus) on Paramyxoviridae perekonda kuuluv väga nakkav viirus, kes põhjustab ülemiste hingamisteede vaevusi (kuiv köha, mõõdukas palavik jt).^[6]

Koera koroonaviiruse antigeenid koera kopsus

Koerte koroonaviirus (Canine coronavirus) on Coronaviridae perekonda kuuluv viirus. See viirus on saanud nimetuse iseloomulike sarvede või krooni meenutavate pealispinna ogade järgi. Koerte koroonaviirus põhjustab koertel kõhulahtisust, isutust ja loidust.^[7]

Sümptomid

Kennelköha peamine sümptom on kuiv köha, mis jätab mulje, nagu oleks koeral midagi kurgus. Köhimise käigus võib koer eritada suust lima või valkjat vahtu. Köhahood sagenevad füüsilise pingutuse või kaela katsumise korral. Koeral esinevad põletikulised muutused hingetorus, kõri piirkonnas ja bronhides. Kerge haigusjuhu korral võib köhimine olla ainus sümptom. Raskemal juhul kaasneb palavik, eritis ninast, raskused hingamisel, isutus ja loidus. Tõsise haigusjuhu ravita jätmisel võib sellest välja kujuneda kopsupõletik, mis võib loomale olla lausa eluohtlik.^[1]

Ravi ja ennetamine

Kennelköhal puudub otsene ravi, enamasti kirjutab veterinaar koerale välja rohu köha leevendamiseks. Tavaliselt möödub kerge kennelköha ise nädala või paari jooksul ravi vajamata. Kui koeral tekib ka palavik, isutus ja loidus, on haigus tõsine ja tekkida võib kopsupõletik. Sel juhul tuleb kindlasti veterinaari poole pöörduda. Enamasti on sellisel juhul raviks antibiootikumid. Haigestunud koeral tuleks piirata õues olemise aega ja kaelarihma asemel on soovitav kasutada trakse. Kaelarihm võib tekitada koerale kõri piirkonnas ebameeldivust ja köhahooge võimendada. Samuti tuleks vältida kohti, kus on palju koeri koos, et mitte nakatada terveid loomi. Haiguse leviku tõkestamiseks tuleks haige loomaga kokku puutuvad esemeid desinfitseerida ja inimesed järgima bioohutuse nõudeid. Kennelköha läbi põdenud koer saab lühiajalise immuunsuse kuni pooleks aastaks ja selle aja jooksul uuesti sama haigustekitaja tõttu ei haigestu.^[8]

Vaktsineerimine

Kennelköha saab ennetada koera vaktsineerides ja vältides kokkupuuteid võimalike haigete koertega. Kennelköha teatud haigustekitajate (koerte adenoviirused, paragripiviirus) vastu saab vaktsineerida juba 6–8-nädalasi kutsikaid, tehes neile kompleksvaktsiini. Kompleksvaktsiin annab immuunsuse koerte parvoviiruse, koerte katku viiruse, koerte adenoviiruste (nakkuslik hepatiit ja kennelköha) ja paragripiviiruse vastu. Vaktsiini antakse uuesti 2–4-nädalase vahega.^[9]

Kennelköha tekitava bakteri (Bordetella bronchiseptica) vastu saab vaktsineerida süstitava või ninakaudse vaktsiiniga. Süstitavat vaktsiini manustatakse alates 6–8 nädala vanusest kaks korda kuni neljanädalase vahega. Kennelköha ninakaudset vaktsiini (Bordetella bronchiseptica vaktsiin, Bordetella bronchiseptica koos paragripiviirusega või Bordetella bronchiseptica koos paragripi- ja koerte adenoviirusega) manustatakse koertele alates kolme nädala vanusest. Immuunsus kestab ühe aasta.^[9]

Viited

1. Brooks, Wendy (1. jaanuar 2001). "Kennel cough in dogs". Veterinary Partner. Vaadatud 10.11.2019.
2. Toomet, Tiina. "Kennelköha". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.11.2019. Vaadatud 10.11.2019.
3. Schulza, B.S; Kurza, S; Webera, K; Balzerb,H.-J.; Hartmanna,K (september 2014). "Detection of respiratory viruses and Bordetella bronchiseptica in dogs with acute respiratory tract infections". Science Direct. Vaadatud 10.11.2019.
4. "Bordetella Bronchiseptica". Public Health Agency of Canada. 2001. Vaadatud 10.11.2019.
5. "Adenovirus types 1-2-3-4-5-7". Public Health Agency of Canada. 2001. Vaadatud 10.11.2019.
6. "Canine parainfluenza virus". Microchem Lab. 2018. Vaadatud 10.11.2019.
7. Ward, Ernest (2016). "Coronavirus disease in dogs". VCA Hospitals. Vaadatud 10.11.2019.
8. "Koerte igasügisene probleem — kennelköha. Kuidas seda ära tunda ja ravida?". delfi.ee. 22. november 2018. Vaadatud 10.11.2019.
9. "Eesti Väikeloomaarstide Seltsi juhis koerte ja kasside vaktsineerimiseks". Eesti Väikeloomaarstide Selts. 2019. Vaadatud 10.11.2019.