Kerbal Space Program

Kerbal Space Program
Arendaja Squad
Väljaandja Take-Two Interactive
Levitaja Private Division
Produtsendid Nestor Gomez
Disainer Felipe Falanghe, Paul Boyle
Programmeerija Jamie Leighton, David Tregoning
Kunstnik Rafael Gonzalez
Helilooja Edu Castillo
Mootor Unity
Viimane versioon 1.12.3
Väljalaskeajad 27. aprill 2015
Žanr Simulatsioon
Mänguviis Üksikmäng

"Kerbal Space Program" (KSP) on kosmoselendude simulatsiooni mäng, mida arendab Mehhiko videomänguarendaja Squad. Mäng on välja töötanud Microsoft Windowsi, macOS-i, Linuxi, PlayStation 4 ja Xbox One jaoks. Mängus juhivad mängijad enda kosmoseprogrammi, mille personali ja meeskonda kuuluvad rohelised humanoidsed tulnukad, keda tuntakse "Kerbalitena." Mängus on realistlik orbitaalfüüsika mootor, mis võimaldab erinevaid reaalseid orbiidimanöövreid, nagu Hohmanni manööver ja põkkumine.

"Kerbal Space Program" toetab kasutaja loodud modifikatsioone, mis lisavad uusi funktsioone. Populaarsed modifikatsioonid on ka mängu kaasatud.[1] Mängu vastu on huvi tundnud nii kosmosetööstuse teadlased kui ka organisatsioonid, sealhulgas NASA,[2][3] Euroopa Kosmoseagentuur[4] ja United Launch Alliance'i tegevjuht Tory Bruno.

Mängu sisu

[muuda | muuda lähteteksti]

Mängija haldab kosmoseprogrammi, mida juhivad Kerbalid, väikeste roheliste humanoidide liik, kes on ehitanud oma koduplaneedile Kerbinile kosmodroomi nimega Kerbali Kosmosekeskus (KSC). Sellest kosmosekeskusest saavad mängijad komplekti kuuluvate komponentide põhjal luua rakette, lennukeid, kosmoselennukeid, kulgureid ja veesõidukeid.

Missioonid (enamasti mängija enda seatud) hõlmavad selliseid eesmärke nagu teatud kõrgusele jõudmine, atmosfäärist väljumine, stabiilsele orbiidile jõudmine,[5] teatud taevakehale maandumine, kosmosesse jäänud Kerbalite päästmine, asteroidide hõivamine ja kosmosejaamade- ning baaside ehitamine.[6] Mängijad võivad ka mängu foorumites üksteisele väljakutseid seada, näiteks külastada Jooli kõiki viit kuud (Jupiteri mängusisene analoog).

Mängijad saavad juhtida Kerbalitest astronaute, kes saavad sooritada ekstravehikulaarseid tegevusi (EVA). EVA-l olles võivad Kerbalid kasutada oma skafandri küljes olevat reaktiivranitsat, et manööverdada kosmoses, sarnaselt NASA Manned Maneuvering Unit-i kasutamisele. EVA ajal mis tahes tahkel planeedil või kuul võib Kerbal asetada lipu või võtta pinnaproovi.

Füüsika

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi mäng pole täiuslik reaalsuse simulatsioon, on seda kiidetud selle täpse orbitaalmehaanika eest:[7] kõik mängus olevad objektid peale taevakehade on simuleeritud Newtoni dünaamika abil. Näiteks rakendatakse raketi tõukejõudu sõiduki raamile, mis põhineb jõudu tekitavate elementide paigutusel.

Mäng simuleerib trajektoore ja orbiite, kasutades täieliku n-keha simulatsiooni asemel lapitud koonuse lähendamist. Seega ei toeta see Lagrange'i punkte, häireid, Lissajous' orbiite, halo orbiite ega loodete jõude. Terve n-keha füüsika rakendamine eeldaks arendajate sõnul kogu füüsikamootori ümberkirjutamist.

Mõnel taevakehal on erineva kõrguse ja tihedusega atmosfäär, mis mõjutab tiibadele ja langevarjudele mõjuvat õhutakistust. Simulatsioonid on piisavalt täpsed, et reaalsed tehnikad, nagu aeropidurdus, on päikesesüsteemis navigeerimiseks võimalikud meetodid. Mängusisene atmosfäär hõreneb kosmosesse, kuid erinevalt tegelikust atmosfäärist on nende kõrgused piiratud.

"Kerbal Space Programis" on päikesesüsteem vähendatud suuruses. Näiteks Kerbini (mängu Maa analoog) raadius on vaid 600 kilomeetrit (ligikaudu1⁄10 Maa omast). Selle suuruse erinevuse gravitatsiooniliste tagajärgede kompenseerimiseks on Kerbini tihedus üle 10 korra suurem kui Maa tihedus. Planeedid ise on ka üksteisele oluliselt lähemal kui päriselu Päikesesüsteemi planeedid. Kuid mõned modifikatsioonid lisavad mängu reaalse suurusega päikesesüsteemi.

Vastuvõtt

[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta mais andis PC Gamer "Kerbal Space Programi" versioonile 1.0 hindeks 96 punkti 100-st, mis on nende 2015. aasta kõrgeim ülevaateskoor.[8] IGN on kiitnud "Kerbal Space Programi" võimet mängija ebaõnnestumisest nalja teha, öeldes: "Selleks ajaks, kui ma lõpuks ehitasin raketi, mis saavutas eduka orbiidi, olin nii palju kordi ebaõnnestunud, et oleksin igas teises mängus täielikult loobunud.”[9]

Järg

[muuda | muuda lähteteksti]

Järg, "Kerbal Space Program 2", ilmus 24. veebruaril 2023. aastal.[10][11]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Rossignol, Jim (18. detsember 2012). "Trajectory: Squad Explain Kerbal Space Program". Rock Paper Shotgun. Vaadatud 19. mail 2018.
  2. ↑ Groen, Andrew (18. juuni 2013). "NASA's Jet Propulsion Lab is obsessed with a certain game, and I bet you can guess what it is". Penny Arcade. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. detsember 2013. Vaadatud 19. juunil 2013.
  3. ↑ "NASA Experts, Exhibits at SXSW Interactive". 6. märts 2014. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuni 2022. Vaadatud 27. aprillil 2022.
  4. ↑ "Kerbal includes Ariane 5 and real ESA missions for gamers".
  5. ↑ Whitehead, Dan (31. jaanuar 2014). "Kerbal Space Program Early Access review". Eurogamer. Vaadatud 19. mail 2018.
  6. ↑ Fingas, Jon (2. aprill 2014). "NASA's game collaboration lets you steer asteroids without leaving home". Engadget. Vaadatud 19. mail 2018.
  7. ↑ Hall, Charlie (27. jaanuar 2014). "To the Mun and back: Kerbal Space Program". Polygon. Vaadatud 19. mail 2018.
  8. ↑ Savage, Phil (1. mai 2015). "Kerbal Space Program review". PC Gamer (inglise). Vaadatud 31. detsembril 2023.
  9. ↑ Macy, Seth G. (15. mai 2015). "Kerbal Space Program Review". IGN (inglise). Vaadatud 31. detsembril 2023.
  10. ↑ Plunkett, Luke (5. november 2020). "Kerbal Space Program 2 Delayed To 2022". Kotaku. Vaadatud 6. novembril 2020.
  11. ↑ Knoop, Joseph (5. november 2020). "Kerbal Space Program 2 Delayed Again to at Least 2022". IGN. Vaadatud 6. novembril 2020.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]