Kiilkaar

Kiilkaar

15. sajandi kiilkaarse raamistusega aknad

16. sajandi kiilkaarne ehisviil. Joonistused raamatust Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle^[1]

Kiilkaar on kaaretüüp, mis koosneb kahest konkaav-konveksse kujuga s-kurvist, arvestades nende suunda kaarte lähtepunktidest. Seda võib ligikaudselt kirjeldada kui järsult väljavenitatud tipuga teravkaart. Esineb India ja islami arhitektuuris ning Venemaa 16.–17. sajandi arhitektuuris, samuti Lääne-Euroopa hilisgootikas, kust võib leida kiilkaarekujulisi ehisviile, uksesilluseid ning uksesilluste ornamente, kiilkaararkaade jm.

Eesti arhitektuurist leiab kiilkaare laiema ja lamedama vormi, nn eesliselgkaare Oleviste kiriku seinalt Hans Pawelsi kenotaafi kujunduses ja mõnel siseportaalil Tallinna 15. sajandi majades^[2], samuti näeb slaavipärast kiilkaart õigeusukirikute puidust ikonostaaside kujunduses^[3].

Sõnavara

Kiilkaart või üht kiilkaare tüüpi on eestikeelses kirjanduses nimetatud ka eesliselgkaareks. See on otsetõlge saksakeelsest sõnast Eselsrücken, nimetus ilmub saksakeelsesse arhitektuurikirjandusse 19. sajandi keskpaigas^[4]. Eesliselgkaareks on nimetatud laiemat ja lamedamat kiilkaart, selle kohta on eesti keeles olemas ka nimetus roodkaar^[5].

Hubert Matve kasutab oma raamatus "Ehitus läbi aegade" sõna kiilkaar hoopis kiilkividest laotud ümarkaare kohta.

Konstrueerimine

Kiilkaar konstrueeritakse lähtudes neljast ringjoonest, millest kahe alumise keskpunktid jäävad ava sisse (kaare konveksne lõik) ja ülemised avast väljapoole (kaare konkaavne lõik). Konkaavse kõveruse tõttu kaare ülemises osas pole mõeldav seda kaart kasutada suurt konstruktsioonilist raskust kandva ehitusosana, vaid puhtalt kaunistuseesmärgiga, näiteks levinud kombinatsioon on kiilkaare kujuline raamistus kandilise või ümara ukseava ümber.

• 
  Kiilkaar; konstruktsioonikäik A
• 
  Kiilkaar; konstruktsioonikäik B

Pildid

Kiilkaar vanaindia ja islami arhitektuuris

• 
  Bedsa koobastempli eeskoda, 1.-2. sajand, Pune, Maharashtra
• 
  2. sajandist pärineva Ajanta koobastempli sissepääs, Aurangabad, Maharashtra
• 
  Mošee seinanišš 15. sajandist, Bara Gumbad, Lodhi, Delhi
• 
  Kaar Dilawar Khani mošees 15. sajandist, Mandu, Madhya Pradesh

Kiilkaar Lääne-Euroopa arhitektuuris

• 
  Kahest viiluna seatud konsoolist ehitatud kiilkaar, Kilfane kirik, 13. sajand, Thomastown, Kilkenny, Iirimaa
• 
  Konsoolidele toetuvate kiilkaartega mašikulii, Porte de la Craffe 14. sajandist, Nancy, Lotring, Prantsusmaa
• 
  Santa Isabel la Real kloostri portaal, 15.-16. sajandi vahetus, Granada
• 
  Püha Nikolause kiriku lääneuks, Ashill, Norfolk
• 
  Harlaxtoni Maarja ja Peetruse kiriku lõunaeeskoja aken, 15./19. sajand (taastatud), Lincolnshire
• 
  Kiilkaare kujuline ehisviil Suure Rannavärava reljeefil Tallinnas, 15. sajand
• 
  Eesliselgkaarekujulised petiknišid viilukaunistusena 16. sajandi tellishoonel, Ulm, Baden-Württemberg
• 
  17.-18. sajandi Świdnica kiriku (Kościół Pokoju) lääneuks, Alam-Sileesia, Poola

Kiilkaar vanavene arhitektuuris

• 
  Pühakute reljeefkujud kiilkaartega petikarkaadis, Jurjev-Polski Püha Georgi katedraal
• 
  Eeskoja kiilkaarekujuline viil, Jurjev-Polski Püha Georgi katedraal
• 
  Kiilkaarega astmikportaal ja torni ümbritsevad kokošnikud Moskva Androniku kloostri Kristuse Kätetatehtud Pühakuju katedraalis
• 
  Kiilkaarekujulised zakomarad. Vladimiri Jumalaema Uinumise klooster, nn "Vürstinna klooster"

Viited

1. https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Accolade
2. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=1318
3. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30722
4. http://www.rdklabor.de/wiki/Eselsr%C3%BCcken
5. Kunstiajaloo oskussõnastik, 1927

Välislingid

• Pildid: valik 15.-16. sajandi hilisgooti kiilkaarportaale Saksamaalt