Klapa on traditsioonilise a cappella laulmise vorm Horvaatias Dalmaatsia piirkonnas. Sõna klapa tähendab sõpruskonda ja selle juured on pärit rannikuäärsest kirikulaulust.[1] Motiivid tähistavad üldiselt armastust, veini (viinamarju), maad (kodumaad) ja merd. Muusika põhielementideks on harmoonia ja meloodia, rütm pole aga enamasti kuigi tähtsal kohal. 2012. aastal lisati klapa UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja.[2]
Klapa-ansambli koosseisu kuuluvad esimene tenor, teine tenor, bariton ja bass. Kõiki hääli peale esimese tenori võib olla ka topelt. Tavaliselt moodustatakse ansambel kuni kaheteistkümnest meeslauljast. Viimasel ajal on populaarsed olnud naisvokaalansamblid, kuid tavaliselt mees- ja naiskoosseisud koos ei laula.
Kuigi klapa on a cappella-muusika, võib vahepeal õrna saatena lisada ka kitarri või mandoliini (instrument, mis on välimuselt ja kõlalt sarnane tamburitzaga). Klapa saateks võib olla ka süntesaator, mida tavaliselt kasutatakse rütmipillide imiteerimiseks.
Klapa traditsioon on endiselt täies elujõus, luuakse uusi laule ja korraldatakse festivale.[3] Dalmaatsia Klapa Festival Omišis on tuntuim muusikafestival ning hoiab pikaaegset klapa muusika traditsiooni.[3] Üks menukamaid seal üles astunud ansambleid on Klapa Šufit, kes võitis festivali kolm aastat järjest (2006–2008). Paljud Dalmaatsia noored väärtustavad klapat ja laulavad seda alati välja sööma või jooma minnes. Ei ole sugugi ebatavaline kuulda harrastajaid õhtustel tänavatel toidu ja veini kõrvale klapat laulmas.
Aastal 2013 valis Horvaatia klapa esindama oma riiki Eurovisiooni lauluvõistlusel 2013. Kollektiiv Klapa s Mora esitas loo "Mižerja". Klapa s Mora on kuuest lauljast koosnev "superklapaansambel", mille liikmed maestro Mojmir Čačija viie olemasoleva klapaansambli hulgast välja valis: kaks Kampanelist ning üks Sinjist, Crikvenicast, Šibenikist ja Grdelinist[4]. Klapa s Mora astus üles Eurovisiooni esimeses poolfinaalis ja pälvis 16 riigi seas 13. koha, mis paraku pääsu finaalvõistlusele ei taganud.[5]