Kloostrimetsa | |
---|---|
Pindala: 4,05[1] km² | |
Elanikke: 76 (01.01.2017)[1] | |
| |
Koordinaadid: 59° 28′ N, 24° 52′ E | |
Kloostrimetsa on asum Tallinnas Pirita linnaosas. Asum piirneb Mähe, Lepiku, Kose, Laiaküla ja Pirita asumiga. Kloostrimetsa asum on pindalalt Pirita linnaosa kõige suurem asum – Kloostrimetsa pindala on 4,05 km².[1]
Asumi territooriumist suurema osa moodustab Kloostrimets, mille nimi tuleneb sellest, et see mets kuulus kunagi Pirita kloostrile. Kloostrimetsa on kutsutud ka Pirita-Iru parkmetsaks.[2] Asumi piires paiknevad Metsakalmistu, Tallinna Botaanikaaed ja Tallinna teletorn.
Asumi ainuke elamispiirkond paikneb Metsavahi teel, külgnedes Pirita asumi elamupiirkonnaga. Alates 2021. aastast paikneb teine elamispiirkond Kiviaia teel.
Kloostrimetsas tehti 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni ulatuslikke maaparandustöid, mille käigus istutati sinna ka rohkesti mände.[2]
Kloostrimetsa rajati 1933. aastal Tallinna Metsakalmistu, mis avati ametlikult alles 1939. aastal. Kalmistu planeeringu kavandamisel lähtuti looduslikust kujundusest ning püüti hoiduda uhketest ausammastest ja muudest taolistest rajatistest. Kloostrimetsas asub ka Saksa sõjavangide kalmistu.[2] Mõlemad kalmistud on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse.[3][4] Tallinna Metsakalmistu kabel on ehitismälestis.[5]
Kloostrimetsas asub 6000 meetri pikkune Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrada. 1933. aastal toimus esimene rahvusvaheline suursõit sellel ringrajal.[2]
Kloostrimetsas asus Konstantin Pätsi talu, mille ta 1918. aastal Väo mõisalt rendile võttis ja aastate jooksul mõisalt välja ostis.[6] Talu ametlik nimi oli Kloostrimetsa talu, kuid laiem üldsus tundis seda Pätsi talu ja Pätsi mõisa nime all. Talu aladel oli kokku neli maja, mille lähedal oli suurem park ja luigetiik. Talu viljapuuaias oli 930 õunapuud ja hulgaliselt muid liike.[2]
Konstantin Päts vahistati 30. juulil 1940 Kloostrimetsa talus (krunt nr 90) ja saadeti asumisele Venemaale.[7] 1959. aastal anti endise Kloostrimetsa talu maad Eksperimentaalbioloogia Instituudile botaanikaaia moodustamiseks. 1990. aastate lõpus tagastati Kloostrimetsa talu maadest moodustatud Kloostrimetsa tee 44 kinnistu koos hoonetega Konstantin Pätsi poja Viktori pojale Matti Pätsile.[6]. Suuremal osal endise talu maadest tegutseb jätkuvalt Tallinna Botaanikaaed.
Kloostrimetsa rajati 1980. aastal Tallinna teletorn (arhitekt David Bassiladze). Seda renoveeriti põhjalikult 2012. aastal. Teletorn on Eesti kõige kõrgem ehitis.[2]
Kloostrimetsa asumi ala kuulub Tallinna linna piiresse 2. märtsist 1945. Kuni 1939. aastani kuulus Kloostrimetsa Nehatu valla koosseisu, 1939–1945 Iru valla koosseisu. Aastatel 1945–1991 oli Kloostrimetsa Tallinna Mererajooni, aastatel 1991–1993 Idarajooni koosseisus.
Aasta | Arvestuslik rahvaarv[8][9][1][10] |
---|---|
2022 | 84[11] |
2018 | 80 |
2017 | 76 |
2016 | 83 |
2015 | 84 |
2014 | 80 |
2013 | 79 |
2012 | 81 |
2011 | 79 |
Kloostrimetsa asum on Pirita linnaosas üks väikseima rahvaarvuga asum – ainult Iru asumis on veel vähem elanikke.[1]
Pirita jõe ja Kloostrimetsa tee vaheline metsaala, samuti Kloostrimetsa teest põhja pool asuv metsaala Metsakalmistu ning Pirita ja Mähe asumi vahel kuuluvad Pirita jõeoru maastikukaitseala koosseisu.
Kloostrimetsa aladel domineerib männimets, kuid seal kasvab paiguti ka muid liike (ka lehtpuid).[2]
Ringraja (Kloostrimetsa ja Lükati tee) ja Pirita jõe vahelisel metsaalal on valgustatud terviserada. Kloostrimetsa asumit läbib Teesuuoja.
Asumis asuvad Kiviaia tee, Kloostrimetsa tee, Lükati tee ja Metsavahi tee.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)