Kommunismi langemine Albaanias, viimane selline sündmus Euroopas väljaspool Nõukogude Liitu, algas 1990. aasta detsembris üliõpilaste meeleavaldustega pealinnas Tiranas, kuigi teistes linnades nagu Shkodër ja Kavajë olid protestid alanud juba sama aasta jaanuaris.
11. detsembril seadustas Albaania Kommunistliku Tööpartei Keskkomitee poliitilise pluralismi ning juba järgmisel päeval asutati suurim opositsiooni erakond Albaania Demokraatlik Partei. 1991. aasta märtsivalimised jätsid Tööpartei võimule, kuid üldstreik ja linnade opositsioon viisid "stabiilsusvalitsuse" moodustamiseni, kuhu kuulusid ka mittekommunistid. Albaania endised kommunistid kukutati 1992. aasta märtsis toimunud valimistel keset majanduslikku kokkuvarisemist ja sotsiaalseid rahutusi. Demokraatlik Partei võitis enamiku kohti riigikokku ning riigi presidendiks sai erakonna juht Sali Berisha.