Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Juuni 2021) |
Kriminaalhooldus on riigi järelevalve all tingimisi vabastatud kriminaalkurjategija taasühiskonnastamine.
Eesti kaasaegne kriminaalhooldussüsteem rakendus 1. mail 1998. Kriminaalhoolduse põhieesmärk on muuta ühiskond turvalisemaks, rakendades vangistuse asemel teisi variante. Selline eesmärk tugineb eeldusele, et kuriteo sooritanud inimese võib jätta vabadusse, kui lisaks järelevalvele tema üle tehakse ka tööd tema kuritegeliku käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldustöö koosneb seega kahest poolest: järelevalvest ja taasühiskonnastavatest tegevustest. Need meetmed aitavad vähendada korduvkuritegevust ja sedakaudu suurendada ühiskonna turvalisust. Kriminaalhooldusametniku töö on selgitada välja uue kuriteo toimepanemise riskid ning koos hooldusalusega kavandada ja ellu viia tegevused, mis aitavad vältida uut kuritegu ning soodustavad süüdimõistetu iseseisvat ja seaduskuulekat toimetulekut.
Karistusseadustiku kohaselt peab kriminaalhooldusalune täitma järgmisi nõudeid:
Kohus võib isikule katseajaks määrata lisakohustusi:
Kui inimene katseaja nõudeid rikub, teeb kriminaalhooldaja hoiatuse või koostab ettekande kohtule. Kohus otsustab katseaja tingimuste muutmise või muutmata jätmise. Kohus võib pöörata karistuse täitmisele ehk saata isiku vanglasse, pikendada katseaega või määrata uusi täiendavaid kohustusi.