Kristina Kallas

Kristina Kallas
Kristina Kallas
Kristina Kallas (2018)
Eesti haridus- ja teadusminister
Ametis
Ametisse asumise aeg
17. aprill 2023
Eelnev Tõnis Lukas
Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor
Ametiaeg
2015–2019
Eelnev Katri Raik
Järgnev Marek Sammul
Eesti Käsipalliliidu president
Ametisse asumise aeg
5.juuni 2022
Eelnev Oliver Kruuda
Isikuandmed
Sünniaeg 29. jaanuar 1976 (48-aastane) Muuda Vikiandmetes
Kiviõli
Erakond Eesti 200
Alma mater Tartu Ülikool (BA, PhD), Kesk-Euroopa Ülikool (MA)

Kristina Kallas (sündinud 29. jaanuaril 1976 Kiviõlis) on Eesti poliitik, alates 17. aprillist 2023 on ta haridus- ja teadusminister (esmalt Kaja Kallase kolmandas valitsuses ja seejärel Kristen Michali valitsuses). Ta oli aastatel 2018–2022 erakonna Eesti 200 esimees. 31. augustil 2024 valiti ta uuesti Eesti 200 esimeheks.[1]

Haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kristina Kallas on lõpetanud 1994. aastal Kiviõli 1. Keskkooli ja 2000. aastal Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-osakonna lähiajaloo erialal. 2002. aastal sai ta magistrikraadi Ungaris Kesk-Euroopa Ülikoolis (CEU). Aastatel 2004–2016 õppis doktorantuuris Tartu Ülikoolis. 2016. aastal kaitses seal doktorikraadi poliitikateaduse alal. Tema uurimisvaldkonnad olid lõimumisprobleemid ühiskonnas, venekeelse elanikkonna küsimused endise Nõukogude Liidu territooriumil, rändeküsimused ja vähemuste õiguste küsimused. Doktoritöö juhendaja oli Vello Andres Pettai, teema "Revisiting the triadic nexus: An analysis of the ethnopolitical interplay between Estonia, Russia and Estonian Russians" ("Veel kord triaadilisest kolmiksuhtest: Eesti, Venemaa ja eestivenelaste etnopoliitiliste suhete analüüs").[2]

Töö

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on töötanud aastatel 1998–2001 Sihtasutuse Archimedes Euroopa Liidu teadus- ja arenduskoostöö programmi koordinaatorina, olnud aastatel 2002–2006 suhtekorraldusfirma Hill & Knowlton vanemkonsultant avaliku sektori kommunikatsiooni alal ja aastatel 2007–2008 Tartu Ülikooli riigiteaduste instituudis võrdleva poliitika õppetoolis erakorraline teadur. Ta töötab ka vähemuste õiguste eksperdina OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari ameti juures, kus ta nõustab Ida-Euroopa valitsusi lõimumispoliitika vallas.

Aastatel 2007–2015 oli ta Balti Uuringute Instituudi (IBS) juhatuse liige, tegeledes lõimumise ja rändealaste poliitikauuringutega. Aastatel 2011–2015 oli ta MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees. Aastatel 2015–2019 oli ta Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor.

Kristina Kallas 2021. aasta Arvamusfestivalil

Poliitiline tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

2015. aasta Riigikogu valimistel kandideeris Kristina Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas valimisringkonnas nr 7, kogus 291 häält ega osutunud valituks.[1][3]

Ta on üks poliitilise liikumise Eesti 200 asutajaid ja juhtivtegelasi ning aastatel 2018–2022 selle erakonna esimene esimees. 2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 2, kogus 2306 häält ega osutunud valituks.[4]

2021. aasta sügisel valiti ta Tartu linnavolikogu liikmeks, volitused peatusid 17. aprillil 2023, kui temast sai Eesti haridus- ja teadusminister.

2023. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta valimisringkonnas nr 10 (Tartu linn), 4288 häält ja osutus valituks.[5] Tema volitused Riigikogu liikmena peatusid 17. aprillil 2023, kui ta kinnitati uuesti Eesti haridus- ja teadusministriks.

2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel kogus ta 1488 häält ega osutunud valituks.[6]

Teoseid ja kirjutisi

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Millal ikkagi sündis eesti rahvus? Delfi, 22. november 2004
  • Ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil. Delfi, 21. mai 2007
  • Riik on pagulased unarusse jätnud. Postimees, 11. aprill 2012
  • Inimõigused vaid tõesti itimeestele? Delfi, 9. oktoober 2012
  • "Minu Vietnam". Petrone Print. 2012
  • Kodakondsusprobleem laheneb viimase nn halli passi omaniku surmaga. Postimees, 24. jaanuar 2017
  • Avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks. Õhtuleht, 28. veebruar 2017
  • Kuidas päästa eestivenelane poliitilisest pantvangist? Müürileht, 16. oktoober 2017
  • Mida varem eesti ja vene lapsed ühte kooli paneme, seda parem! Maaleht, 31. mai 2018

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 Kristina Kallas. valimised2015.sotsdem.ee
  2. ↑ https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/a54f63b4-3238-4562-b479-19201b57802b
  3. ↑ "Detailne hääletamistulemus - Valimisringkond nr 7". Vaadatud 09.05.2021.
  4. ↑ Valimisringkond nr 2. Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa Riigikogu valimised 2019
  5. ↑ Delfi. (2023). Riigikogu valimiste tulemused 2023. Delfi, 6. märts. Kasutatud 12.03.2023, https://www.delfi.ee/leht/valimised2023/tulemused
  6. ↑ Euroopa Parlamendi valimiste detailne hääletamistulemus (11.06.2024). Valimised.ee. Kasutatud 12.06.2024, https://ep2024.valimised.ee/et/detailed-voting-result/index.html

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]