Krivitšid

Krivitšid (ka kriivitšid) on Vana-Vene leetopissides mainitud rahvarühm.

Leetopissi "Jutustus möödunud aegadest" teatel elasid nad Volga, Daugava ja Dnepri jõe lähete juures.^[1] Vanema seisukoha järgi oli tegu 5. sajandil esimeste slaavlastena Loode-Venemaale jõudnud hõimuga, mis rajas seal 5.–10. sajandil levinud pikk-kääbaste kultuuri. Uurijate uuemate arvamuste kohaselt olid krivitšid baltlased või slaavistunud baltlased, kes esindasid pikk-kääbaste kultuuri lõunapoolset ja hilisemat osa (slaavlasteks ei nimeta neid ka "Jutustus möödunud aegadest").^[2]^[3]

Viited

↑ Petri Kallio (2015). "The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe". Kogumikus: Robert Mailhammer, Theo Vennemann gen. Nierfeld, Birgit Anette Olsen (toim.), The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages, lk 77-102. Copenhagen Studies in Indo-European 6. Copenhagen. Lk 93
↑ Andres Tvauri (2001). "Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost", doktoritöö, juhendaja Valter Lang. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond. Lk 221–222
↑ Andres Tvauri (2007). Migrants or natives? The research history of Long Barrows in Russia and Estonia in the 5th–10th centuries. Slavica Helsingiensia, 32. Helsinki. Lk 247–285.

[1] Petri Kallio (2015). "The Language Contact Situation in Prehistoric Northeastern Europe". Kogumikus: Robert Mailhammer, Theo Vennemann gen. Nierfeld, Birgit Anette Olsen (toim.), The Linguistic Roots of Europe: Origin and Development of European Languages, lk 77-102. Copenhagen Studies in Indo-European 6. Copenhagen. Lk 93

[2] Andres Tvauri (2001). "Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost", doktoritöö, juhendaja Valter Lang. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond. Lk 221–222

[3] Andres Tvauri (2007). Migrants or natives? The research history of Long Barrows in Russia and Estonia in the 5th–10th centuries. Slavica Helsingiensia, 32. Helsinki. Lk 247–285.

[1]

[2]

[3]