Kromaatiline aberratsioon
1 – kroonklaasist lääts, 2 – flintklaasist lääts, 3, 4 – kiirte lõikepunktid
Kromaatiline aberratsioon ehk värviaberratsioon on aberratsioon, mida põhjustab optikasüsteemis dispersioon: valguse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest, kusjuures väiksema lainepikkusega (näiteks sinine) valguskiir murdub rohkem kui suurema lainepikkusega (punane) valgus.
Kromaatilise aberratsiooni tüübid
[muuda | muuda lähteteksti]Kromaatiline aberratsioon avaldub läätse optilise telje suunaliselt ja ka selle telje risttasandis – fokaaltasandis.
- Teljesuunalist ehk aksiaalset aberratsiooni põhjustab see, et valge valguse eri värvusega kiired lõikuvad optilise teljega eri punktides. Seetõttu paikneb sinise kiire fookus läätsele lähemal kui punasel kiirel. Aksiaalne aberratsioon avaldub tugevamalt pikafookuselistel läätsedel.
- Põiksuunaline ehk lateraalne aberratsioon tekib sellest, et eseme kujutise suurus sõltub fookuskaugusest. Seetõttu annavad sinised (suurema nurga all murduvad) kiired kujutise, mis asetseb fokaaltasandil läätsele pisut lähemal ja on seega veidi väiksem kui punane kujutis. See moonutus puudub kujutise keskel ja suureneb optilisest teljest eemaldumisel. Lateraalne aberratsioon avaldub tugevamalt lühifookuselistel läätsedel.
Mõlemat tüüpi aberratsioon vähendavad kujutise teravust ja tekitavad kujutisele värvilisi kontuure ja laike, mida esemel pole.
Kromaatilise aberratsiooni korrigeerimine
[muuda | muuda lähteteksti]Optilises süsteemis kasutatakse erineva murdumisnäitajatega läätsede kombinatsiooni, mis murravad eri värvustega kiiri nii, et need lõikuvad süsteemi optilise telje ühes punktis.
Liitläätse, mis viib kokku kahe (näiteks sinise ja kollase) kiire fookused, nimetatakse akromaadiks.
Läätsesüsteem, mille optilisel teljel lõikuvad ühes punktis kolme värvusega kiired, on apokromaat. Niisugune objektiiv koosneb mitmest erineva murdumisnäitajaga läätsest ja see korrigeerib peale pikisuunalise aberratsiooni oluliselt ka põiksuunalist aberratsiooni.
Superakromaat on objektiiv, mis ühitab nelja värvuse fookused. Selles puudub mõlemat tüüpi kromaatiline aberratsioon peaaegu täiest.
Teljesuunaline aberratsioon väheneb objektiivi ava vähendamisel, põiksuunalist aberratsiooni mõjutab apertuur vähem.
Digitaalfotograafias saab objektiivi põhjustatud põiksuunalist aberratsiooni korrigeerida kaamera pildiprotsessoris värvikanalite sobiva skalerimisega.
-
Ülemine foto on tehtud kvaliteetse objektiiviga. Alumine pilt on tehtud lainurkobjektiiviga; sellel on ilmne kromaatiline aberratsioon -
Kromaatiline aberratsioon ilmneb kontrastsete äärte laialivalgumisena eriti foto servade juures (väljalõige foto serva juurest) -
Kromaatilise aberratsiooni näide
