See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2020) |
Kroonrooste | |
---|---|
Nakatunud kaer | |
Taksonoomia | |
Riik |
Seened Fungi |
Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
Klass |
Roosteseened Pucciniomycetes |
Selts |
Roosteliselaadsed Pucciniales |
Sugukond |
Roostelised Pucciniaceae |
Perekond |
Puccinia |
Liik |
Kroonrooste Puccinia coronata |
Kroonrooste (Puccinia coronata) on kaera ja odra kroonrooste haigustekitaja, taimepatogeen.
Kaera kroonroostet esineb igal pool maailmas, kus kasvavad metsikud ja haritavad kaera ja odra liigid. Haigust soodustavad tingimused on niiskus ja mahe temperatuur (15–25 °C) kaera kasvu ajal. Roostetele omaselt on ka kroonroostel vaheperemeestaim, milleks on harilik türnpuu. [1]
Haiguse sümptomiteks on lehepinnal arenevad piklikud ja/või munakujulised oranžid suvieospustulid, mis kasvuhooaja lõpus arenevad pruunideks talieospustuliteks. Olenevalt sellest, kui tugevalt põld on nakatunud, võib teravilja saak väheneda 10–40%.
Talieosed on kaherakulised ning üheraku tipus on välja ulatuvad moodustised (pildil), mis meenutavad krooni, mille järgi on kroonrooste nimetuse saanud.
Kaera kroonrooste on kaeral kõige levinum haigus ja ka kõige suuremat majandusliku kahju tekitav haigus. Seega proovitakse leida kroonroostele resistentseid sorte, kuid umbes 5 aastaga kaotab tavaliselt sort resistentsuse kaera kroonroostele. Nüüd püüavad USA Agricultural Research Service'i teadlased metsiku kaera abil luua sorti, mis püsiks kaera kroonrooste vastu kaua resistentne.[2]