Ksenotransplantatsioon

Ksenotransplantatsioon (kreeka ksenos – 'võõras' või 'kummaline') on elusrakkude, kudede või elundite siirdamine ühelt liigilt teisele. Siiratavaid rakke, kudesid või elundeid nimetatakse ksenotransplantaatideks.

Ajalugu

Huvi ksenotransplantatsiooni vastu algas juba 1905. aastal, kui kroonilise neeruhaigusega lapsele siirati küüliku neerud, kuid laialdasemalt hakkas protseduur huvi äratama 1960. aastatel, kui immunoloogias tehti suuri edusamme ning üritati siirata šimpansi neerud neerupuudulikkusega patsientidele. Samuti siirati 1984. aastal paavianisüda vastsündinule, kellel oli vasaku südame hüpoplastiline sündroom ja kes elas pärast südameoperatsiooni 20 päeva.^[1]

Tänapäeval tingib ksenotransplantatsiooni arengut asjaolu, et inimeste pikenev eluiga on toonud kaasa krooniliste haiguste ja lõppstaadiumis elundipuudulikkusega patsientide arvu suurenemise ning pakkumise ja nõudluse vahel on suur lõhe.^[2]

Probleemid

Ühe liigi elundite, kudede või elusrakkude siirdamine tõstatab palju eetilisi, zoonootilisi ja meditsiinilisi probleeme. Lisaks kerkib ksenotransplantatsiooni toimimisel üles küsimus elundite õiglasest jaotusest ning ka loomade heaoluga seotud küsimused, eelkõige need, mis on seotud doonorloomade elutingimustega. Viimasel kümnendil on selle vallas tehtud edusamme, sest geneetiline muutmine annab rohkem võimalusi luua just õiged siirdamiseks loodud ksenotransplantaadid.^[3]

Ksenotransplantaatide kandidaadid

Sigu (Sus scrofa domesticus) peetakse praegu parimateks elundidoonorite kandidaatideks sigade ja inimeste füsioloogiliste sarnasuste tõttu. Lisaks on sigadel suhteliselt lühike tiinusperiood, suured pesakonnad ja neid on lihtne aretada, mistõttu nad on kergesti kättesaadavad. Geneetiliselt muundatud sead on muutumas üha enam tavapäraseks^[viide?], mis tõstatab küll eetilisi probleeme, kuid suurendab ka siirdamise edukust. Geenide muutmise võimalus aitab võidelda äratõukereaktsioonide ja võimalike zoonoosidega. Šimpanside ja paavianide elundite ksenotransplantatsiooni on üldiselt just välditud eetiliste probleemide ja surmavate viiruste edasikandumise hirmu tõttu.^[viide?] 2021. aasta septembris õnnestus esimest korda sea neeru siirdamine inimesele ilma kohese äratõukereaktsioonita.^[viide?]

Viited

1. Lu, T., Yang, B., Wang, R., & Qin, C (2020). "Xenotransplantation: Current Status in Preclinical Research". Frontiers in immunology. Vaadatud 31.10.2021.
2. D K C Cooper, R Gaston, D Eckhoff, J Ladowski, T Yamamoto, L Wang, H Iwase, H Hara, M Tector, A J Tector (märts 2018). "Xenotransplantation—the current status and prospects". British Medical Bulletin. Vaadatud 31.10.2021.
3. Bernard E. Rollin (19. september 2020). "Ethical and Societal Issues Occasioned by Xenotransplantation". Vaadatud 31.10.2021.