See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2018) |
Kundl | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 21,9 km² | |
Elanikke: 4762 (2021)[1] | |
| |
Koordinaadid: 47° 28′ N, 11° 59′ E | |
Valla asend Kufsteini ringkonnas | |
Kundl on linn ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Kufsteini ringkonnas. Vald asub 526 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 21,9 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 4202 inimest.
Kundl paikneb 7,70 km Wörglist läänes ja 18,30 km Kufsteinist edelas, Innist lõunas ja koosneb 4 osast, nimeliselt Kundl, Liesfeld (põhjas), Saulueg (lõunas) ja St. Leonhard (läänes).
Breitenbach am Inn, Radfeld, Wörgl, Wildschönau
Kundlist idas on leitud mõned põletusmatused koos muude jäänustega, mis pärinevad La Tène kultuurist, ja on nüüd avalikult eksponeeritud Landesmuseum Ferdinandeumis Innsbruckis.
Kundlit on esmamaininud kataloogis piiskop Arn Salzburgist 788. aastal nimega ad Quantalas, mis tähendab 'valge jõe ääres'. See peaks olema ka linna praeguse nime algupära. 1213. aastal asus Kundli kindluses aadliliin Kummersbrucker, kindlusest on vaid varemed järgi. 15. ja 16. sajandil omandas kaevandamine tähtsust ja mõned praegused tänavanimed (näiteks Hüttstraße, Schieferrollstraße) tõendavad seda veel.
1658. aastal asutas Bartlmä Plank pruulikoja, mis tootis Kundler Bier. See pruulikoda muudeti 1946. aastal farmaatsiaettevõtteks Biochemie Kundl, tänapäeval Sandoz.
Teise maailmasõja ajal hoiti Kundli koopas keiser Maximilian I pronkskuju, mida nüüd näidatakse Hofkirches.
Mitmete firmade ümberasumise tõttu 1950. aastatel muutus küla pendeldajate kogukonnaks. Kundli tuntumad ettevõtted on arvatavasti farmaatsiaettevõte Sandoz (endine: Biochemie), traktoritehas Lindner ja puidutehas Pfeifer.
Suviti külastab Kundlit palju turiste, kes jalutavad läbi maalilise Kundli kuristiku (saksa keeles Kundler Klamm), mis ühendab Kundlit Wildschönau oruga.