See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2023) |
Kurkumiin | |
---|---|
Üldised omadused | |
Keemiline valem | (C21H20O6)[1] |
Välimus | kollakasoranž |
Füüsikalised omadused | |
Molekuli mass | 368,39 g·mol−1 amü |
Sulamistemperatuur | 456,15 K (+183 °C) |
Kasutatakse SI-süsteemi ühikuid. Kui pole teisiti öeldud, eeldatakse normaaltingimusi. |
Kurkumiin on kurkuminoidide hulka kuuluv kollakasoranži värvusega vees peaaegu lahustumatu keemiline aine, mida leidub looduslikult mitut liiki taimedes. Kurkumiini toodetakse ka sünteetiliselt. Toidulisaainena (toiduvärvainena) on selle tähis E100.
Kurkumiini leidub rohkelt hariliku kurkumi risoomis.
Kukrumiiniuuringute kohaselt evib kurkumiin inimorganismis hulgaliselt farmakoloogilisi toimeid.
Ravimina kasutatakse kurkumiini mitmesuguste hingamisteede allergiliste ja põletikuliste seisundite korral aga ka maksa haiguslike seisundite, anoreksia ja reumatismi korral ning haavade paranemise kiirendamiseks.
Kurkumiin evib mitut tüüpi vähirakkude, näiteks rinna-[2], kopsu-, naha- ja maovähi rakkude, paljunemist pärssivat toimet.[3]
In vivo ja in vitro kurkumiiniuuringute kohaselt evib kurkumiin inimorganismis hulgaliselt farmakoloogilisi toimeid, nagu põletiku-, vähivastane, tsütokiinide vabastamine, antioksüdantsed ja immunomodulatoorsed, apoptootilisi protsesse kiirendav ja antiangiogeenne. Kurkumiin osaleb ka rakkude kemo- ja kiirgusresistentsuse tekkes.[4]
Kurkumiinil on kliiniliste uuringute kohaselt ravitoime soole-, kõhunäärme-, eesnäärme-, kopsu-, pea- ja kaelavähi ja rinnanäärmevähi ning vähilesioonide korral. Ka mitmete põletikuliste soolehaiguste korral, nagu Crohni tõbi, haavandiline koliit ja ärritunud soole sündroom. Veel on toimed reumatoidartriidi, osteoartriidi, maohaavandite, Helicobacter pylori infektsiooni (tekitajaks Helicobacter pylori), diabeedi, vitiliigo, psoriaasi, ateroskleroosi jmt haiguslike seisundite korral.[5]
Kollajuure juurikas leiduv kurkumiin avaldab toimet klorokviinitundliku malaariaparasiidi Plasmodium falciparum'i tüve 3D7, mida kasvatati inimese erütrotsüütides, kasvule.[6]
Kurkumiini isoleerisid esimestena 1815. aastal Vogel ja Pierre Joseph Pelletier.
Kollajuures sisalduvat värvainet on kasutatud siidi, villa ja lina värvimiseks Venemaal 17. sajandist 20. sajandi alguseni[7].