"Kyros Babülonis" (originaalis "Ciro in Babilonia, ossia La caduta di Baldassare" – "Kyros Babülonis ehk Baldassare langemine") on Gioachino Rossini ooper (dramma con cori) kahes vaatuses Francesco Aventi libretole, mis osaliselt põhineb Vana Testamendi Taanieli raamatule. Esmaettekanne toimus suure tõenäosusega paastuajal 14. märtsil 1812 Ferrara Teatro Comunales ja oli oratooriumi vormis. Rossini esimene tõsine ooper.
Noor Rossini sai ülesande Ferrara teatrilt, ilmselt tänu laulja Maria Marcolini toetusele, kes oli juba laulnud peaosa Rossini ooperis "L'equivoco stravagante". Teatro Comunale orkestris oli Rossini juba mänginud klavessiini Ferdinando Orlandi ooperi "Il podestà di Chioggia" etendustel ning komponeerinud sellele ka ühe aaria. Teatri direktor krahv Francesco Aventi kirjutas ooperile "Kyros Babülonis" isiklikult libreto pärast seda, kui algselt kavandatud libreto Rossinile ei sobinud. Rossinil kulus komponeerimiseks vaid kaks kuud. Kuna etendus pidi toimuma paastuajal, mil teatrid olid tavaliselt suletud ja ooperietendused keelatud, esitati teos oratooriumina. Piibli teemalistele ooperitele tehti erand. "Ciro in Babilonia" on üks kahest Rossini paastuaja ooperist, teine oli "Mosè in Egitto". Rossini kasutas avamänguks "L'inganno felice" avamängu. II vaatuse hüvastijätustseen on "Demetrio e Polibiost". 1815. aastal kasutas Rossini selle ooperi muusikat "Elisabetta regina d'Inghilterra" II vaatuse vanglastseenis. Ka Amaltea aaria „La pace mia smarrita" ooperis "Mosè in Egitto" on "Ciro" päritolu.
Esietenduse täpne kuupäev pole teada, kuid arvatakse, et see oli 14. märtsil. Ehkki publik võttis uue ooperi hästi vastu, kirjeldas Rossini ise avaetendust kui fiaskot. Järgmise viieteistkümne aasta jooksul esitati ooperit Itaalias enam kui 30 korda. Mängiti Veneetsias (1816, 1817), Livornos (1818), Napolis (1820) ja mujal. Väljaspool Itaaliat on teada vaid esitamised Münchenis (1816), Viinis (1817), Weimaris (1822), Dresdenis (1822), Lissabonis (1823) ja Londonis (1823). Seejärel vajus enam kui pooleteiseks sajandiks unustusse.
Tänapäeval on esitatud mõni kord kontsertetendusena ja aeg-ajalt ka festivalidel. Esimene kaasaegne ettekandmine toimus 1988. aastal, kui oli ettekandmisel Savonas (1988), siis Wildbadi festivalil (2004), kontsertetendusena Pariisis (2008), Camrooni muusika- ja kunstikeskuses (2012) ning Pesaros Rossini festivalil (2012, 2016).
Ooper on helisalvestatud 1988, 2004, 2008.
Tegevus toimub 539 e.m.a Babülonis. Pärsia kuningas Kyros II (Ciro, Cyros) on saanud lahingus Babüloni kuningalt Baldassarelt lüüa. Viimane püüab läheneda Cyrose vangistatud naisele Amirale, kuid viimane tõrjub ta eemale. Isegi siis, kui Cyros pannakse pärast ebaõnnestunud abikaasa vabastamise katset vangi. Baldassare otsustab siiski Amiraga vastu tema tahtmist abielluda. Ta annab korralduse pulmapeo ettevalmistamiseks. Ootamatult puhkeb torm, mis takistab pidustuste läbiviimist. Prohvet Daniello tõlgendab seda kui jumalikku märki, kuid Baldassare ignoreerib tema ettekuulutusi. Ta saab hoopis oma maagilt soovituse, et Cyros ja Amira tuleb ohverdada. Sel ajal kui nad tapalavale juhitakse, tuleb teade Baldassare vägede täielikust kaotusest. Ciro (Cyros) saab vabaks ning vahetab Baldassare troonil välja.