See artikkel räägib taimeliigist; ajakirja kohta vaata artiklit Ööviiul (ajakiri) |
Käokeel | |
---|---|
Kahelehine käokeel Platanthera bifolia | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Anthophyta |
Klass |
Üheidulehelised Monocotyledonae |
Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
Sugukond |
Käpalised Orchidaceae |
Perekond |
Käokeel Platanthera |
Käokeel (Platanthera) on käpaliste sugukonda kuuluv perekond.[1]
Perekond on nimetuse saanud Prantsusmaa botaaniku Louis Claude Richardi poolt 1817. aastal[1] ja see pärineb kreeka keelest, tähendades suurt või laia tolmukat[2].
Käokeele liigid on põhiliselt levinud Euroopa, Põhja-Ameerika ja Aasia parasvöötmetes. Lisaks leidub üksikuid liike ka troopilistes elupaikades.[3]
Käokeeled on mitmeaastased taimed, millel on piklikmunajad juuremugulad. Aegamisi võivad mugulad muutuda nöörjaks. Taimed kasvavad 20-60 cm pikkuseks, erandjuhtudel kuni 90 cm. Varre alumises osas on kaks suurt laikudeta lehte, harva ka ainult üks või kolm. Varre ülemises osas paiknevad väiksemad lehed.[4]
Õite värvus võib olla kahvaturohelisest kuni valgeni. Alumistel õitel asuvad kandelehed. Taimel on tähkõisik, mis on hõredavõitu, kuid rohkeõieline. Õisiku peateljele kinnituvad raotud õied. Õie välimised külgmised perigoonlehed on laialihoiduvad, keskmine perigoonleht laiem ja hoidub sisemiste külgmistega kokku. Õie huul on kitsas ja alla suunatud. Kannus on olemuselt õrn ja kõverdunud.[4] Günosteemium (orhideedel esinev keskne paljunemisorgan, mille moodustavad omavahel liitunud tolmukad ja sigimik)[5] on lühike ja lai. Polliiniume on kaks, mis on omavahel paralleelsed või allapoole laiali. Sigimik on keerdunud.[4]
Taimed tunneb ära nende tugeva magusa lõhna järgi, mis intensiivistub õhtul ja öösel.[4]
Käokeele liigid võivad kasvada metsades, lagendikel ja märgaladel nagu sood ja rabad.[3]
Käokeele perekonda kuuluvate taimede loend sisaldab 650 teaduslikku taimenimetust, millest 152 on aktsepteeritud liiginimed[6]. Paljud liigid paljunevad omavahel vabalt, mille tulemusena leiab looduslikke hübriide[7].
Eestis on esindatud kaks liiki:
Eestis on käokeel kaitstud III kaitsekategooria nimekirjas.[9]
Kõik käokeele perekonna liigid on kantud CITESi konventsiooni II lisasse.[10]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Käokeel |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Käokeel |
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)