Kätelkõnd ehk kätel käimine on inimese liikumine pea alaspidi nii, et keha toetub ainult kätele. Seejuures on jalad täielikult välja sirutatud, harkis, ettepoole kallutatud või muus asendis.
Kätelkõnd on akrobaatiline tegevus, mida võidakse kasutada muu hulgas tantsus ja tsirkuses.
Kätel kõndimine eeldab võimet kätelseisuks, mis omakorda eeldab küllaldast ülakeha vastupidavust surveks õlavarte kolmpealihasele ja deltalihastele, samuti head tasakaalu ja ruumitunnetust. Kuna keha on kätel kõndimise ajal tagurpidi, siis on vererõhk ajus suurem kui tavaliselt.
Kätelkõndi tuleb vilumuse ja vastupidavuse saavutamiseks palju harjutada. Kätelseis ja kätelkõnd õpitakse sageli ära korraga, kuna kätelkõnd aitab säilitada tasakaalu kätelseisuks enne, kui õpitakse ära stabiilne kätelseis. Tasakaalu aitab säilitada ka selja kumeruse varieerimine.
Mõned neljajalgsed suudavad kõndida esikäppadel. Näiteks kui skunki rünnatakse, siis tõuseb ta esikäppadele, et pihustada haisev vedelik otse ründaja suunas.