Kõrgpeenar on loodusliku või tehisliku materjaliga ääristatud maapinnast kõrgemal asetsev lillepeenar.[1]
Peenart võivad ääristada näiteks puitprussid, paksemad lauad, maakivist või tellistest materjalid.[2] Üldiselt on kõrgpeenar 25-45 cm kõrge, kuid kõrgus ja pindala varieeruvad vastavalt aia elementidele ja ruumile. Kõrgem peenar soodustab drenaaži ja lisab juurtele kasvuruumi. Peenar võib olla nii maapinna peal kui ka maapinnast kõrgemal jalgade peal või seina külge kinnitatud.
Kõrgpeenral on võimalik taimi varem kasvatama hakata, sest erinevalt tavalisest peenrast soojeneb selles keskkonnas muld kiiremini ning vee äravool on efektiivsem, ei teki liigniiskust. Kõrgpeenrad on paremini kaitstud kahjurite eest nagu mullamutid, teod, koerad, linnud jms, sest peenraäärised loovad barjääri kahjurite ja taimede vahele.[3] Samuti on kõrgpeenras taimed tihedalt istutatud, mistõttu on umbrohul vähem kasvuruumi. Umbrohtu sobib tõrjuda ka multši või geotekstiiliga, mis piiravad umbrohu kasvamiseks vajalikke tingimusi. Kuna peenral ei saa kõndida, on muld tänu vähesele tallamisele õhulisem ja juurtel rohkem kasvuruumi. Olenevalt peenra ehitusest ja asukohast on seda lihtne harida näiteks vanematel inimestel, sest see nõuab vähem füüsilist pingutust.[4]
Kõrgpeenras saab kasvatada taimi tihedamalt ning ruumikasutus on efektiivsem. Vastavalt taimede vajadustele on võimalus valida sobiv muld.[4] Selline peenar on sobilik ka tarbetaimede kasvatamiseks nagu köögiviljad, salatid, supiroheline, maasikad. Kõrgpeenrad sobivad hästi eritingimusi nõudvatele taimedele. Näiteks alpitaimed, mis eelistavad sooja pinnast ja kannatavad ka talvist külma, kuid mitte liigniiskust. Kõrgpeenar on eelistatud ka turbapeenra rajamiseks, et tekitada happeline keskkond. Selline peenar tuleb ääristada puitserva, puupakkude või maakividega, põhjast vooderdada vett läbilaskva materjaliga ning täita turba või hapulembelistele taimedele mõeldud mullaseguga.[2]