Kölnbreini pais

Kölnbreini pais
Kölnbreinsperre
Asukoht Kärtenis Austrias
Ehitus
Materjal betoon
Kogupikkus 626 m
Laius 41 m
Kõrgus 200 m
Ajalugu
Ehitus alanud 1971
Ehitus lõppenud 1977
Kölnbreini pais ja Galgenbichli veehoidla

Kölnbreini pais on pais, mis asub Kärtenis Austrias.[1] Paisu ehitati aastatel 1971–1979 ja see on Austria kõrgeim pais.

Selle veehoidla on põhiliseks allikaks kolmefaasilisele pumpelektrijaamale[2], mis koosneb üheksast paisust ja neljast hüdroelektrijaamast. Seda kompleksi omab firma Verbund, mida kutsutakse Malta-Reissecki elektrijaamade grupiks. Grupi iga-aastane elektritoodang on 1216 gigavatt-tundi (4380 teradžauli).

Veehoidlat täites avastati mõrad paisu konstruktsioonis. Pärast parandustöid, mis kestsid üle kümne aasta, hakkas pais töötama täisvõimsusel.[3]

Paisu ehitus

[muuda | muuda lähteteksti]
Betooni valamine 1975. aastal

Esimesed plaanid seda ehitada valmisid 1930. aastal Saksa AEG ehitusfirma poolt. Pärast II maailmasõda jätkasid projekti Austria võimud, kes hakkasid pärast 1957. aastat teostama uurimuslikke puurimisi. Ehitustöid alustati 1971. aastal.

Esmalt tuli rajada ligipääsutee, et transportida ehitusmaterjale. Ülesande muutis raskeks Maltatali org. Ligipääsutee tõuseb 300 meetrit 14. kilomeetri ulatuses ning esineb kuni 13-protsendilist tõusunurka. Teed ehitades tuli rajada kuus tunnelit.

1973. aastal transporditi ehitusele tsement, millest kohapeal valmistati betooni, kasutades sealset kruusa sideainena. Et vähendada soojuspaisumist, valati betooni 30 m3 korraga ja betooni jahutati külmaveetorudega. Ehitusolud olid keerulised, kuna ehitajad pidid töötama lume, vihma ja vahel ka 80 km/h puhuva tuulega.

Turism

[muuda | muuda lähteteksti]
Benji-hüppe koht sillal

Kölnbreini pais on lõpp-punktiks 14,3-kilomeetrilisele matkarajale, mis läbib Maltatali orgu. Rada läbib endisi ehitusteid. Lisaks on turistidele mõeldud restoran, hotell ja näitus hüdroelektrijaama [4] kohta. Verbund pakub turistidele elektrijaama ekskursioone. Ekskursioonid paisule toimuvad päevasel ajal ja perioodil, kui tee on avatud (iga aasta 9. maist 26. oktoobrini).

2010. aastal ehitati hobuserauakujuline sild paisu peale, mis on mõeldud külastajatele. Tegemist on populaarse benji-hüpete kohaga. Pais paikneb Kõrg-Tauerni rahvuspargis ja on populaarne sihtkoht ka mägironijatele. Veehoidlat kasutavad sõudjad, sest pais asub mäestikus, kus saab teostada kõrgmäestiku trenne.[5]

Popkultuuris

[muuda | muuda lähteteksti]

Filmis “The Boys From Brazil”, mis tehti 1970. aastate lõpus, on näha Kölnbreini paisu. Filmis on paisu asukohaks Rootsi, see on alles ehitusjärgus ning veehoidlas on veetase veel madal. Filmis viskab palgamõrvar (kelle on palganud Josef Mengele) lumise paisu otsast alla kohaliku elektrifirma inspektori. Paisu on näha filmi 55. minutil ja paisukaadrite kestus kokku on 3 minutit ja 15 sekundit.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Langdon, John (August 2008). "Kölnbreinsperre". John Milton Langdon. Archived from the original on 24 March 2012. Retrieved 4 June 2011.
  2. ↑ "The pumped storage power plant - an intelligent power storage system". Verbund. Archived from the original on 29 April 2011. Retrieved 29 May 2011.
  3. ↑ "Kolnbrein". Austrian National Committee on Large Dams. Retrieved 29 May 2011.
  4. ↑ Hüdroelektrijaam, energiatalgud
  5. ↑ Kõrgmäestiku treening, UT Southwestern Medical Centre