Laisse [lɛs] ehk laisse-stroof on 11.–15. sajandini keskaegses prantsuse luules esinev luulevorm, varieeruva ridade arvuga lõik. Kõige iseloomulikum eepilisele ja kirjeldavale luulele[1], näiteks kangelaslaulule – 12. sajandist pärinev "Rolandi laul" on kirjutatud laisse-stroofis.[2]
Laisse on süllaabiline ja värsirea pikkus võib ühe poeemi piirides varieeruda, kuid mitte salmi piires. Kõige tavalisem on 10-silbiline värsirida, kuid 13. ja 14. sajandil ka aleksandriin. Samuti võib salmiti erineda värsiridade arv. Eriti varasemates teostes on kasutusel algriimiline laisse, hiljem muutub järk-järgult populaarsemaks lausriimiline, mille puhul salmi piires on kõik riimid samad: aaaaa bbb ccccccccccc dd jne[2]:
Seda luulevormi iseloomustab ka tüüpfraaside ja -vormelite kasutus ja sageli korduvad teemad ning motiivid, mis võivad rännata ühest laisse'ist ja laulust teise – nähtus, mis on tavaline igasuguse suulise traditsiooni puhul.
Peetakse väga tõenäoliseks, et kangelaslaule pigem retsiteeriti kui lauldi[2] ja värsi põhimeloodia oli läbivalt sama, kuigi rea lõpus võib meloodia erineda. Selles muusikas võis esineda ka avatud ja suletud lõpu kasutamist[4].