Laskesuusatamine olümpiamängudel

Olümpiarõngad
Olümpiarõngad
Laskesuusatamine
Laskesuusatamine

Laskesuusatamine on taliolümpiamängudel alates 1960. aasta taliolümpiamängudel Squaw Valleys, kus mehed võistlesid 20 km individuaaldistantsil . Enne seda on taliolümpiamängude kavas mitu korda olnud laskesuusatamise eelkäija patrullsuusatamine.

1968. aasta taliolümpiamängudel Grenoble'is oli esimest korda kavas meeste 4 × 7,5 km teatevõistlus, millele järgnes 10 km sprindivõistlus Lake Placidis 1980. aasta taliolümpiamängudel. 1992. aasta taliolümpiamängudel Albertville'is, osalesid esimest korda naised 15 km individuaaldistantsil, 3 × 7,5 km teatevõistluses (4 × 7,5 km ajavahemikul 1994–2002 ja 4 × 6 km 2006. aastal) ning 7,5 km sprindivõistluses. 2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys lisati taliolümpiamängude programmi jälitussõit (meestel 12,5 km ja naistel 10 km). Jälgitussõitu kvalifitseeruvad sprindivõistluse 60 parimat finišeerijat (meestel 10 km ja naistel 7,5 km). Sprindivõistluse võitja alustab võistlust, millele järgneb järgmine laskesuusataja sama ajavahega, mis ta kaotas sprindivõistluses võitjale. Torinos 2006. aasta taliolümpiamängudel viidi esimest korda läbi ühisstardigavõistlus (meestel 15 km ja naistel 12,5 km), kus 30 parimat varasemate startide põhjal välja valitud sportlast startisid koos. 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis lisandus 2x6+2x7,5 km segateatesõit (kaks naist ja kaks meest). Seega on tänapäeval OM-il kavas kokku 5 sõitu meestele ja 5 sõitu naistele ning segateatevõistlus.

Kõige edukam laskesuusataja on olnud norralane Ole Einar Bjørndalen, kes on kaheksa korda tulnud olümpiavõitjaks.

Edukamad sportlased

[muuda | muuda lähteteksti]
Koht Sportlane Riik Alates Kuni Kuld Hõbe Pronks Kokku
1. Ole Einar Bjørndalen  Norra 1998 2014 8 4 1 13
2. Johannes Thingnes Bø  Norra 2018 2022 5 2 1 8
3. Martin Fourcade  Prantsusmaa 2010 2018 5 2 ̶ 7
4. Ricco Gross  Saksamaa 1992 2006 4 3 1 8
4. Emil Hegle Svendsen  Norra 2010 2018 4 3 1 8
6. Sven Fischer  Saksamaa 1994 2006 4 2 2 8
7. Aleksandr Tihhonov  NSVL 1968 1980 4 1 ̶ 5
8. Tarjei Bø  Norra 2010 2022 3 2 1 6
Halvard Hanevold  Norra 2002 2010 3 3 1 7
.10. Mark Kirchner  Saksamaa 2010 2018 3 1 ̶ 4

Seisuga 12. september 2024

Koht Sportlane Riik Alates Kuni Kuld Hõbe Pronks Kokku
1. Darja Domračeva  Valgevene 2010 2018 4 1 1 6
2. Kati Wilhelm  Saksamaa 2002 2010 3 3 1 7
3. Anastassija Kuzmina  Slovakkia 2010 2018 3 3 ̶ 6
4. Marte Olsbu Røiseland  Norra 2018 2022 3 2 2 7
5. Uschi Disl  Saksamaa 1992 2006 2 4 3 9
6. Tiril Eckhoff  Norra 2014 2022 2 3 3 8
7. Tora Berger  Norra 2010 2014 2 2 ̶ 4
8. Katrin Apel  Saksamaa 1998 2006 2 1 1 4
Andrea Henkel  Saksamaa 2002 2010 2 1 1 4
10. Magdalena Neuner  Saksamaa 2010 2010 2 1 ̶ 3
Hanna Öberg  Rootsi 2018 2022 2 1 ̶ 3

Seisuga 12. september 2024

Medalitabel

[muuda | muuda lähteteksti]

Allolevas tabelis on toodud taliolümpiamängude laskesuusatamise medalite arv riikide lõikes aastatel 1924–2022. Paremusjärjestuse saamiseks loetakse kokku kuldmedalid, siis hõbemedalid ja seejärel pronksmedalid.

Täpne 2022. aasta taliolümpiamängude ja ROK-i juhatuse 19. mai 2022 otsuse seisuga 2014. aasta taliolümpiamängude naiste laskesuusatamise 4x6km tetesõidu medalite ümberjagamise kohta.

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.  Norra 22 18 15 55
2.  Saksamaa 20 21 13 54
3.  Prantsusmaa 12 9 11 32
4.  Venemaa 10 5 8 23
5.  NSVL 9 5 5 19
6.  Rootsi 6 6 6 18
7.  Valgevene 4 4 3 11
8.  Saksa DV 3 4 4 11
9.  Slovakkia 3 3 1 7
10. SRÜ 2 2 2 6
11.  Kanada 2 0 1 3
12. Saksa FV 1 2 2 5
13.  Ukraina 1 1 3 5
14.  Bulgaaria 1 0 1 2
15.  Tšehhi 0 4 4 8
16.  Soome 0 4 2 6
17.  Austria 0 3 3 6
18.  Itaalia 0 1 6 7
19. VOK (ROC) 0 1 3 4
20.  Sloveenia 0 1 1 2
21.  Kasahstan 0 1 0 1
 Poola 0 1 0 1
 Šveits 0 1 0 1
24.  Horvaatia 0 0 1 1
Kokku (24 riiki) 96 97 95 288
Märkused
  • See tabel ei sisalda 1924. aasta sõjaväepatrulli võistluse medaleid, mida ROK käsitleb nüüd eraldi distsipliinina.
  • 2010. aasta meeste 20 km eraldistardis väljastati 2 hõbemedalit ja mitte ühtegi pronksi.