Laxenburg

Laxenburg
keskbaieri Laxnbuag
Peaväljak kihelkonnakiriku ja raekojaga
Lipp Laxenburgi vapp
Pindala: 10,6 km²
Elanikke: 2828 (1.01.2018)[1]
Koordinaadid: 48° 4′ N, 16° 21′ E
Asend Mödlingi ringkonnas

Laxenburg on vald (Marktgemeinde) Austrias Alam-Austria liidumaal Mödlingi ringkonnas.

Asudes Austria pealinnast Viinist u 20 km lõunas, on see peamiselt tuntud Laxenburgi losside poolest, mis olid Schönbrunni kõrval Habsburgi monarhide tähtsaim suveresidents.

Ajalugu

Laxenburg läks Habsburgide omandusse 1333. aastal. Hertsog Albrecht III (1349–1395) lasi sinna püstitada jahimaja (tänapäeval Altes Schloss) ja andis asulale turuõiguse. Loss jäi hiljem lagunema, kuni see 17. sajandil keiser Leopold I käsul taastati. Ehitusmeister Lodovico Burnacini poolt barokkstiilis ümber ehitatud lossist sai laiendatud aedade ja lõbustusalade keskus.

Blauer Hof

Alates 1710. aastast ehitati Johann Lucas von Hildebrandti kavandatud plaanide järgi Habsburgide asekantsleri Friedrich Karl von Schönborni elukohaks barokne Blauer Hof (Sinine hoov), ka Neues Schloss (uus loss). Hiljem omandas lossi keisrinna Maria Theresia, kes laskis selle alates 1756. aastast õukonnaarhitektil Nicolò Pacassil rokokoo interjööriga rikkalikult ümber ehitada. Laxenburgist sai Maria Theresia ja tema järeltulijate lemmikresidents.

Laxenburgi kihelkonnakiriku rajas aastatel 1693–1703 Carlo Antonio Carlone. Keiser Leopold I ise pani nurgakivi. Pühitseti 1699. aastal, ehitustööd jätkusid aastatel 1703–1724 arhitekt Matthias Steinli juhtimisel. See oli esimene Alpidest põhja pool asuv hoone, mis sisaldas pööratud fassaadikomponente (kõrgbarokk-arhitektuuri tunnused).

Pärast 1780. aastat korrastati lossipargid ümber Inglise pargiks. See sisaldab mitut tehistiiki ja ühel saarel Franzensburgi lossi, mis on nimetatud Austria keisri Franz II järgi.

Franzensburgi loss

Praegune poliitiline vald loodi pärast 1848. aasta revolutsioone. 1854. aastal veetsid keiser Franz Joseph I ja tema abikaasa Elisabeth oma mesinädalad Laxenburgis. Seal sündisid kaks nende last, Gisela ja kroonprints Rudolf. Pärast Austria-Ungari monarhia lagunemist 1919. aastal võttis sõjas kannatada saanud lossi üle Viini linn. Sellest ajast alates sai pargiala omanikuks Viini linn.

Pärast Austria anšlussi Natsi-Saksamaasse 1938. aastal liidendati Laxenburgi vald ajutiselt Suur-Viini linnaga. Pärast Teist maailmasõda hõivasid lossid ja pargi Nõukogude okupatsiooniväed. 1955. aasta Austria riigilepinguga sai paik taas iseseisvaks ja läks tagasi Alam-Austria liidumaale.

Plaan korraldada 1967. aasta maailmanäitus Laxenburgis ei saanud teoks. Alates 1973. aastast asub lossis umbes 200 töötajaga valitsusväline teadusorganisatsioon Rahvusvaheline Rakendussüsteemide Analüüsi Instituut (IIASA). Rahvusvahelise korruptsioonivastase akadeemia (IACA) peakorter asub samuti Laxenburgis, kuna see asutati 2010. aastal ajaloolises Kaunitz-Wittgensteini palees. Rahvusvahelisel Teabetöötluse Föderatsioonil (IFIP) ja Rahvusvahelisel Automaatjuhtimise Föderatsioonil (IFAC) on mõlemal linnas oma sekretariaat. Altes Schlossis asub täna Austria Filmiarhiiv.

Tuntud isikuid

• Johann Natterer (1787–1843), Austria zooloog ja loodusteadlane
• Gisela Louise Marie von Österreich (1856–1932), Austria-Ungari ertshertsoginna
• Kroonprints Rudolf (1858–1889), keiser Franz Josef I ja keisrinna Elisabethi poeg
• Elisabeth Marie Henriette Stephanie Gisela von Österreich
• Eduard Hartmann (1904–1966), Austria poliitik

Sõpruslinnad

• Gödöllő, Ungari

Vaata ka

• Laxenburgi lossid

Viited

1. Einwohnerzahl 1.1.2018 nach Gemeinden mit Status, Gebietsstand 1.1.2018, vaadatud 9.03.2019.

Välislingid